USUTLUS • Võrumaa Teataja alustab tänasest artiklite sarja, kus sõna saavad tublimad vastajad rubriigist „Riigikogulane vastab”. Kõige tublim vastaja oli Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere, kel on vastused enamasti valmis juba küsimise esitamisega samal päeval ning ta pole jätnud vastamata mitte ühelegi küsimusele.
Leppisin Valdo Randperega (54) intervjuu kokku Võrus Ränduri lokaalis, mis on kujunenud tema jaoks siin üheks lemmik istumise kohaks. Valdo satub Võrru ja üldse Lõuna-Eestisse harva, nii umbes korra kuus. Tema elu- ja töökoht asuvad Tallinnas.
Valdo on kokkulepitud ajal ilusti kohal. Tema Volvo džiip on pargitud Ränduri ette ning veidi otsimist ja ongi leitud – seal ta istub akna all, laua peal väike tahvelarvuti. Olen tähele pannud, et Valdo suhtleb aktiivselt internetis, täpsemalt Facebookis oma loendamatute fännide, valijate ja muidu tuttavatega. Pidev nn tšättimine ei ole tema jaoks mingi probleem. Selle poolest erineb ta paljudest teistest kolleegidest Riigikogus ja üldse Eestis, kelle arvutikasutamise kogemus piirdub vaid veebis surfamisega. Valdo, kes on töötanud USA tehnoloogiafirma IBM Eesti juhina ja kellele lähevad korda kõiksugu uuendused, on arvutiasjandusega sina peal. Kuigi ta kasutab helistamiseks Apple’i toodet iPhone’i, eelistab arvutiasjades hoopis Windows’i põhiseid seadmeid. Miks?
„Küsin arvutiasjades nõu oma 13aastase poja käest,” tutvustab ta oma valikuid, „tema ütles, et parim tablett (tahvelarvuti- toim.) on Samsung Galaxy Tab 7.7. See on esimene amoled screeniga asi – ära minu käest küsi, misasi see on – hinna poolest maksab kolmandiku vähem kui Mac.”
Randpere seletab pikalt, miks Androidi operatsioonisüsteemil töötavad riistad on paremad kui Apple’i iPad. Näiteks kõnealuse Samsungi puhul, millel on olemas 16 GB mälu, saab poest juurde osta 64 GB mälukaardi ja kokku on 80 GB. Apple’i toodete puhul sellist võimalust pole, seal tuleb mälu juurdesaamiseks osta uus aparaat. Lisaks teab Randpere, et Maci riistad ei mängi video puhul flv-laiendeid, mida kasutavad näiteks YouTube’i videod. Vaidlen selles osas vastu, sest minu teada Apple siiski toetab iPadi puhul YouTube’i, selleks on vaja käivitada eraldi programm.
Randpere usub vabavarandusse
„Enne valimisi oli Reformierakonna programmis sees, et koolides iPadidele üle minna, minu ettepanekul roogiti see välja,” räägib Valdo võidukalt, „laskem eri vidinatel positiivselt üllatada. Mina usun vabavarandusse. Näiteks Microsoftil on tekkinud vabavaraturg, see on tekitanud konkurentsi.”
Randpere räägib, kuidas Windows’i platvormi puhul meeldib talle see, et selles vallas on palju vabavara ehk nn freeware’i. Maci puhul on vabavara valik palju ahtam.
Viimasel ajal on palju juttu olnud ACTAst ja sellega seotud nn tõmbamisest. Kas sa oled torrenteid (teatud moodus internetist filmide allalaadimiseks- toim.) tõmmanud?
Ma ise ei ole, aga ma ei ütle, et mu lapsed ei tee seda. Aga ma ei leia, et see õige oleks. Internetitarkvara kaitse peaks olema paremini reguleeritud.
Kas ma võin kirjutada, et su lapsed sellega tegelevad?
Jah, palun.
Ise oled siis ACTA (internetis autoriõiguste kaitse kokkulepe, mis Euroopas on leidnud teravat vastuseisu- toim.) poolt?
Olen selles mõttes poolt, et see ei muudaks midagi. Eestis on vastav seadusandlus juba olemas. Probleem on selles, et piraatlust on palju ja näiteks Rootsi Piraadipartei sai kolm inimest europarlamenti. Autorite puhul on see nende töö ja leib, mis peab saama kaitstud. Ühe CD-plaadi tegemine maksab vanas rahas 100 000 krooni, selle tagasiteenimine on väga raske.
Valdo räägib pikalt sellest, kuidas Eestiski on näiteks lastelugude sarja „Lotte” loojad kurtnud, et nende filme varastatakse interneti kaudu, müüginumbrid kannatavad. Seetõttu taunib ta piraatlust. Samas selgitab ta, et on ise filme oma tarbeks kopeerinud, see on siis DVD-plaadilt oma arvutisse ja pihuarvutisse. Näiteks pihuarvutisse mahub korraga mitu filmi ja neid on hea vaadata pikkadel lennureisidel.
Räägime sinu Taimaale kolimisest. Kui tihti sa käid Tais?
Ei käi väga tihti. Paar korda aastas. Muidu olen käinud aastavahetusel, aga nüüd seoses majaehitusega tihemini. Tais on ehitajad minu kogemuse põhjal väiksemad susserdised kui Eestis. Aga päris nii ka ei saa, et annad raha ja siis saad võtmed kätte.
Miks sa Taisse maja ehitad, aga ei osta?
See on hea küsimus. Kunagi tekkis mul sõbraga Hispaaniast mõte sinna maja ehitada. Ehituse idee tuli sellest, et Tais ei tohi välismaalane osta maad. Võib ainult firma kaudu, milles 51 protsenti on tailase käes. Selleks tuleb leida mõni usaldusväärne tailane. Muidu on võimalik maad saada ainult liisinglepinguga, tähtajaga kuni 30 aastat. Peale 30 aastat ei saa keegi sundida lepingut jätkama, see võib olla ebameeldiva üllatuse koht. Rootsist tuli hiljuti dokfilm, kus oli juttu, kuidas seal ostetakse kinnisvara ehku peale.
Oma õigused võiks olla paremini kaitstud, leidsime, et selline omandivorm on mõistlik. Muidu oleks olnud lihtsam osta. Ostsime maa neli-viis aastat tagasi enne kriisi. Majade hinnad olid kõrgemad ja leidsime, et odavam on ise ehitada. Siis polnud odavaid maju saada nagu praegu.
Kui palju seal majad maksavad?
Ühe-kahe miljoni Eesti krooni eest saab seal korraliku maja. See on siis 100 000 eurot, selle eest saab juba viimase peal maja kolme magamistoaga. Odavam on seal maja osta kui näiteks Lasnamäele korter.
Kui juba Lasnamäe peale jutt läks – mis Lasnamäest saab, kas Reformierakond vallutab Lasnamäe järgmistel valimistel ära (Randpere oli enne Riigikokku valimist Tallinna linnavolikogu liige- toim.)?
Usun seda, et Keskerakond üksi enam Tallinnas enamust ei saa. Eelmine kord oli Pronksiöö see teema, millega vene valijad õnnestus taha saada. Nüüd venelastelt nii palju hääli ei saa, sotsid tegelevad juba aktiivselt venelastega.
Kuigi Keskerakond enam sellist tulemust ei tee, jääb ta Tallinnas ikka suurimaks. Vastukaaluks ei piisa IRLi ja Reformierakonna häältest, vaja on punti võtta sotsid. Sotsid on aga näidanud, et nad pole Tallinnas ega riigis usaldusväärsed partnerid. Näiteks Padar – selleks, et erakonna juht Brüsselisse saata, tulid valitsusest ära. Lõpuks said üle noatera, vaid seitsme häälega europarlamenti. Sotside puhul on ebakindluse moment väga suur. Nad läksid Tallinnas Keskerakonnaga koalitsiooni ja leppisid kokku igasuguseid nõmedaid prioriteete, näiteks lasteaedade rahastamise osas. Kui nad läksid koalitsioonist ära, siis päriselt ära ei läinudki, volikogu aseesimees on Juske (Jaak Juske- toim.), nad on esindatud kõiksugu nõukogudes ja sihtasutustes. Hirmutav on see, et kui pakkusime neile ja IRLile minna välja ühisprogrammiga, siis ütlesid sotsid, et nemad selliseid kokkuleppeid ei sõlmi. Samasugune oli Pihli jutt – meie kokkuleppeid ei sõlmi, aga ise olid juba Keskerakonnaga kokku leppinud.
Kui inimesed tahavad Tallinnas muudatusi, siis hääletagu IRLi ja Reformierakonna poolt. Sotsidel on lihtsam minna Keskerakonnaga ühte paati, siis saavad kehtestada üha uued maksud.
Nii et Tallinn on Reformierakonna jaoks kadunud?
Päris kadunud pole, kui inimesed ei lähe Keskerakonna ja sotside lobaga kaasa. Muudatus saab tulla, kui linnavalitsuse teeb Reformierakond üksi või koos
IRLiga.
Edasi räägin Randperele, kuidas inimestele on jäänud mulje, et omavalitsusi pitsitatakse seoses Savisaarega, aga Savisaar saab ikka oma raha kätte, kannatajaks on väiksemad omavalitsused, kus erinevalt Tallinnast elavad põhiliselt eestlased. Randpere kostab esialgu, et nii see asi päris pole, samas tunnistab vähe aega hiljem, et koalitsioon ei saa riigis paljusid positiivseid muudatusi läbi viia, kuna sellega võib kaasneda Tallinnas kuritarvitus. Näiteks sai Tallinn CO2 rahast uute trammide jaoks ligi miljard krooni, selle arvelt tegeletakse nüüd tasuta ühistranspordi korraldamisega.
Aga miks sa ikkagi Taisse investeerid, mitte näiteks Võrumaale?
Miks sinna – mulle meeldib sealne kliima. Kui olen vana ja ei pea enam tööl käima, siis elan pool aastast Eestis ja pool Tais. Tänavune suvi on Eestis nagu ta on, aga mida vanemaks ma saan, seda vähem meeldivad mulle Eesti talved. See koht, kuhu ma maja ehitan, on täis Skandinaavia kolooniaid. Seal elab neli-viis tuhat skandinaavlast. Oleks Võrus ka nii soe talvel – pluss 35 kraadi – siis tuleks siia.
Aga mis siis Eestist saab, kui kõik ära kolivad? Siis võiks Eesti üldse kinni panna.
Kui pensionärid on pool aastast ära, siis arstiabi tuleb sealt ja Eesti riigil on vähem kohustusi.
Eesti jääb siis üldse tühjaks?
Nad tulevad tagasi.
Soomest mindi ka pärast sõda massiliselt Rootsi ja nad ei tulnud tagasi.
Nüüd juba tulevad. Mulle ei meeldi käia aasta läbi sokid jalas. Olen võibolla liiga skandinaavlane, sealtpoolt ära rikutud (Randpere elas aastaid Rootsis- toim.). Seal on palju rootslasi, soomlasi, norrakaid ja taanlasi.
See on ka majanduslik kaalutlus. Kõik kulud on kolmandik võrreldes Eestiga. Ostad pileti ja mõne kuuga oled selle tagasi teeninud. Seal ei pea tundma nn laplase haigust, isegi Rootsi kool on külas olemas.
Mõnda eestlast oled kohanud seal?
Ühte olen kohanud poe juures, ta on ühe rootsi naisega abielus. Mõned eestlased rajavad majad Hispaaniasse, mina nii rikas ei ole. Inimestel on kiiksud, minu hobi on maja Tais. Ikka ainult see Tai teema, räägime nüüd millestki muust ka.
Olgu, räägime sellest, mida peaks tegema, et inimesi Võrru või Võrumaale meelitada?
Eelkõige on see töökoht, mis inimesi toob. Tuleks tegelda sellega, et meelitada tagasi neid, kes ära läinud. Igal kohal on oma eelised. Tallinn pole elukohana just mitte kõige parem, aga seal on töökohad.
Võtame Võrumaal näiteks Vastseliina. Seal on 34 ettevõtet, aga nende mure on see, et neil pole pakkuda nii palju elukohti, kuhu inimesed saaks tulla. Noored pered ei jaksa kortereid osta, nii et vald ehitab kortereid. See näitab, et elu on võimalik ka maakohas. Kui kõik on aktiivsed ja positiivsed. Vastseliinas käib valla aktiiv regulaarselt koos – see on musternäide. Vastseliinal pole unikaalne asukoht või mõni muu eelis. Teine koht on Rõuge vald. Seal ei jätku lasteaiakohti ja valla juhtkond on aktiivne. Minge õppige nende käest!
Aga mida peaks tegema Misso vald, kellega keegi ei taha isegi ühineda?
Ma ei tea, mis teha. Mul pole head retsepti.
Asja aitaks ehk parandada haldusreform. Miks Reformierakond haldusreformile vastu seisab?
Ei seisa vastu. Mõistlikum on, kui omavalitsused liituksid vabatahtlikult. Kui vallad seda ei taha, siis kas riik peaks sundima.
Mida ikkagi Misso valla inimestel teha, keegi ei taha nendega liituda, vald on nii väike, et ise hakkama ei saa?
Ma ei tea. Valigu valda juhtima vennad, kes suudavad valla jalgele aidata. Muud pole mul öelda.
Aga ise poleks sa nõus Võrumaale tulema, näiteks mõnda valda juhtima?
Ma ei ütle seda, ei tea. Tõenäoliselt on sellised inimesed siiski Eestis olemas, kes saaks sellega hakkama. Sõnum on inimestele, et nad valiks sellised juhid, kes suudaks arengut pöörata.
Sellega meie jutuajamine lõpeb. Valdo kiirustab juba Otepääle, kus Reformierakonnal on tegemist, kuna sealne võim käärib. Jätame sõbralikult hüvasti, Randpere käivitab auto, keerab Jüri tänavale ja läinud ta ongi. Unustasin Valdost Võrus pilti teha, seega palusin tal saata pildi endast Taimaal.
Varem oli tõeliseks õnneks vaja pensionipõlves lüpsta lehma,nüüd on tõeline õnn,pensionipõlv veeta Taimaal!
:P
Järjekordne ärahüpe kehvadeks aegadeks.