Menu

.      

Külanõukogudest valdadeks: maaelu võimalikkusest

Nõukogude ajal läks 3000 hektari maa harimiseks vaja üle 300 inimese tööd. Nüüd saab üks talumees mitmekümne hektariga hakkama.  Foto: ANDREI JAVNAŠANARENGUKAVAD • Augusti alguses kirjutas Võrumaa Teataja valdade esimestest arengukavadest ja sellest, millisena nähti maapiirkondade tulevikku 21 aastat tagasi. Nüüd rääkisime ka kolme arengukava autoriga: Antsla valla praegusegi vallavanema Tiit Tõntsu, ligi 28 aastat Sõmerpalu omavalitsuse eesotsas olnud Lenhard Ermeliga ning Võru valda 1982.–1993. aastani juhtinud Kersti Vosmaniga. Lisaks minevikule oli jututeemaks ka maaelu tulevik.


Määramatus ja kasvavad kohustused


Nii Lenhard Ermel, Kersti Vosman kui ka Tiit Tõnts tõdevad, et 1990. aastate algus oli täis määramatust. Nõukogudeaegsed külanõukogud olid hambutud moodustised. Tegelik kohalik võim ja raha oli majandijuhtide käes, külanõukogudel oli Lenhard Ermeli sõnul „targutamise õigus”.


Alguses oli uutesse valdadesse töötajate leidmine väga raske, sest majandipalk oli oluliselt suurem. Kersti Vosman meenutab, et esialgu palgati valla raamatupidajaks 65aastane naine. Kui majandite tulevik aga ebakindlamaks muutus, tulid ka hakkajamad inimesed valda tööle. Nüüd saab Vosman juba tõdeda: „Kõik need, kes 1990. aastatel olid vallas aktiivsed, on nüüdki sama aktiivsed.”

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD