„Mida suurem on meie teaduslik vanavara, seda suurem saab ka vististi see au olema, mis meie Eesti nimele, muide rahvaste ees ja sees, krooniks võib jääda.”
Jaan Sandra (1906)

SÜNNIAASTAPÄEV • Täna möödub 150 aastat viljaka rahvaluule suurkoguja Jaan Sandra sünnist. Sandra oli ärkamisaja õhkkonna tüüp – üks neist, kes vastas 1888. aastal ajalehes Olevik ilmunud Jakob Hurda artiklis „Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele” esitatud üleskutsele. Teatavasti ärgitas Jakob Hurt edumeelsemaid Eestimaa elanikke koguma tolleks ajaks veel inimeste mälus alles olevat rahvapärimust.

Kõige viljakam koguja ja kirjasaatja

Jaan Sandra polnud esimeste seas, kes eelnimetatud üleskutset järgis. Kuna Jakob Hurt avaldas rahvaluule kogumise tulemustest regulaarseid aruandeid ja Vastseliina kihelkond asus mahajääjate seas, siis sundis ilmselt südametunnistus päästma kodukihelkonna viletsat mainet. Kohaliku elaniku ja edumeelse inimesena teadis Sandra hästi, kui rikkad on rahvapärimuselt Vastseliina kihelkond ja naabruses asuv Setumaa. Nii asuski ta koguma Vastseliina kihelkonna kombestikku ja muud vaimuvara, hiljem Jakob Hurda palvel ka setu pärimust.

1894. aastal sai Jakob Hurt Jaan Sandralt esimese, küllalt väikesemahulise saadetise, mis leidis õpetatud mehe poolt tunnustamist. Jakob Hurt märkas Jaan Sandra kirjanduslikku ja kogumisalast andekust ning ergutas saatjat tööd jätkama, tunnustades oma usinat kaastöölist ja korrespondenti mitmel korral mõne kalli raamatuga. Oma õnnelikumaks tunniks pidas Jaan Sandra dr Hurda külaskäiku Sandra kodutallu 1903. aastal. Sandrast kujunes Jakob Hurda kõige viljakam koguja ja kirjasaatja.