Menu

.      

Karupojad on ikka veel mõmmid

Foto: JOOSEP AADERKui on isal-emal aega
ja kui aega on ka sul,
siis võid minna loomaparki
pühapäeva hommikul.

Palju linde, palju loomi
näed seal igasuguseid,
kõik nad avaldavad soovi:
„Tulge, külastage meid!”

Just niisuguse luuletusega kutsutakse lapsi ja täiskasvanuid Alaveski loomaparki. Nüüd on seal eriti huvitav, sest jaanuarikuised karupojad on tüki maad sirgunud ja pole enam ka nii arad. Juba Mõniste pargist, kus seisab kolme karuga kuju, mööda sõites läheb süda soojaks, sest siin, Lõuna-Eesti tipus, pole teist kohta, kus veel kolme elusat karulast näha saab.
Foto: JOOSEP AADERKokku on Alaveskil viis karu, lisaks ema Mõmsikule, kes on kolme pojaga maha saanud, ka isa Harri, kes oli küll lähedal, kuid naaberaedikus.

Leidsime möödunud nädalal, kui autonina lõpuks Alaveskile keerasime, poole tee pealt taluni peremehe Rein Kõivu, kes oli hommikusel ringreisil, ja perenaise Ele, kes kamandas toa juures. Ütlesime, et tahaksime karupoegi näha, sest neil on peatselt Leetu, oma uude elamispaika reis ees ja siis me neid enam ei näe. Päris kokku karupojad Leedus ei jää, igal on oma paik, kuhu ta viiakse.

Raudpuuris läks elu omasoodu

Ema Mõmsik istus parajasti puurivõre ääres ja karupojad sehkendasid samas ringi. Kaks neist hoidsid ema ligi, kolmas, kes veidi pisem, hullas eemal mingi puutükiga.

„Varsti tahavad nad jälle süüa. Nende arvates on maailm üks söömise ja maiustamise paik,” ütles karupoegade kohta peremees Rein.

Foto: JOOSEP AADERNii ongi, et karudel on söök kogu aeg ees, praegusel hetkel õunte näol. Kui kõht tundub tühi, võib alati õunu nosida. Tegelikult on karude toidulaud liharikas, sest täiskasvanutena söövad nad iga päev ära kolm-neli kilo liha ja kala. Eriti meeldib neile kopraliha, mida nad saavad siis, kui Mõniste jahimehed toovad.

Pärisime peremehelt Rein Kõivult, kuidas külalisi ka käib. Ta vastas, et mõnevõrra ehk rohkem kui mullu, aga üldiselt võiks rohkem käia. Eks rahanappus ole igale poole oma jälje jätnud. „Nüüd, kui karupojad peagi uude kodusse minemas, võiksid näiteks kooligrupid neid veel vaatamas käia. Selleks tuleks paar päeva ette helistada numbril 5661 0355 või saata e-mail aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. minu naisele Elele, et teaksime tulijatega arvestada,” seletas Rein Kõiv.


Alaveskil on loomi, keda vaadata

Alaveskil on teisigi loomi, keda vaadata, kokku 14 liiki. Lisaks karudele on hundid, keda isegi Tallinna loomaaias ei näe. On erilisi hirvi, jäneseid, ilveseid, rebaseid, oravaid, mitmesuguseid linde, kelle hulgas näiteks kakud. Loomapark koosneb looduses elavatest loomadest-lindudest ja nii on nende pidamisel vaja hoolikalt ja rangelt kinni pidada kindlatest eritingimustest.

Uute metsloomade hankimine ja parki toomine on suhteliselt raske, õigem oleks vist öelda, et raskeks tehtud. Näiteks oodatakse pikisilmi luba põdravasika ja kobraste toomiseks. Ühelt poolt on luba vaja oodata, teisalt tuleb oodata vereproovi vastuseid. Proovid ise aga tuleb saata kas Norrasse või Rootsi, kus on olemas andmebaasid vere võrdluseks (näiteks Alaveski huntide DNA tehti Rootsis). Loomapargi pidajatele on see paraku kulukas.

On jäänud mulje, et meil Eestis ei hinnata vaeva, mida metsikute loomade pidamine nõuab, sest alati leitakse põhjusi, et toiminguid edasi lükata või hoopis ära keelata. Loomad ei tea sellest kõigest muidugi midagi, neil on peaasi, et kõhud täis ja olemine hea.

Rein ja Ele pole üldse ükskõiksed inimesed – neile on tähtis, et loomad oleksid terved ja korralikult söönud. Selle nimel tehakse juba hommikul kell 4 tööd ja õhtul läheb teine ring. Oma panus on ka nende lastel anda, vähemalt siis, kui pole veel kool alanud.

Kokkuvõte

Kevad on Alaveski loomapargis poegade aeg ja siis on tööd rohkem kui nüüd, kus pojad juba suured ning kui neid võib teistele loomaparkidele saata. Teiste seas on seekord teel ka meie tänase loo kangelased – kolm karupoega, kelle sünniajaks pandi käesoleva aasta 7. jaanuar ja kes näevad välja, nagu nood Šiškini maalilt tuttavad karud. Praegu saab karupoegi veel Võrumaal Alaveskil näha ja eks pererahvas ootagi pikisilmi huvilisi.

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD