RIST • Laupäeva pärastlõunal sai Mõniste muuseum hoiule marmorristi, mis on pärit kunagise Mõniste mõisa parunessi Elisabeth Charlotte von Wulfi (1828–1894) hauaplatsilt.

Viimane Mõniste mõisa parun läks esimese maailmasõja aegu end Saksamaale ravima, kuid ei jõudnud sealt haiguse tõttu Eestisse tagasi. Pärast seda, 1919. aastal läks mõis Wulfi isa vennapojale, Maximilian von Wulfile. Suure suguvõsaga Wulfidele kuulus palju mõisaid nii Eestis kui ka Lätis, kuid sellele vaatamata oli kogu suguvõsa matmispaigaks just Mõniste mõisa kõrval olev hauaplats.

Vabadussõja algul anti mõisavalitsejale korraldus: sõjaaegsete rüüstamiste vältimiseks tuleb kõik hauakohad ära tasandada ja surnuaial olevad hauaplaadid Mõniste mõisa keldrisse varjule tuua. Parunid lootsid, et neil on sõja lõppedes võimalus mõisa naasta, kuid Eesti Vabariigi teke tõi sakslaste jaoks teistsugused tagajärjed. Maximilian von Wulf taotles küll mõisa tagasi, kuid see ei õnnestunud. Plaadid ja ristid, mis olid mõisa varjule viidud, jäid otsese hoolitsuseta, ja inimesed, kes pärast Vabadussõda kodusid taastama hakkasid, viisid need erinevate eesmärkidega minema.

„Ent selgub, et on olnud ka teistsuguse plaaniga inimesi,” pajatab Mõniste muuseumi juhataja Hele Tulviste. Paruness Elisabeth Charlotte von Wulfi rist peideti ära, et sellega midagi ei juhtuks.
Tanel Laas – mees, kes marmorristi Mõniste muuseumile üle andis, sai peidetud „varandusest” teada umbes 25 aastat tagasi. Laasi vanavanaisa ja kunagine mõisatöötaja Juhan Rõõmus vestis jutu maha maetud esemest edasi oma tütrele Anita Rõõmusele. Umbes 25 aastat tagasi jõudis jutt Anita pojapoja Tanel Laasini. Viimane teadis vaid seda, et Kuldna talu sauna ette on midagi maetud.

„Öeldakse, et tark ei torma, aga mina hakkasin kohe tormama,” meenutab Laas oma lapsepõlveaegset huvi varanduse vastu. Mõningase otsimise järel tuligi umbes 60 sentimeetri sügavuselt välja kuldtähtedega marmorrist.

Pärast leidmist viisid Laasid risti oma Tallinna koju, kus see seisis möödunud nädala reedeni, mil alustati teed Võrumaa poole, et tuua rist tagasi Mõnistesse.

Mõniste muuseumi juhataja Hele Tulviste sõnul on materjali mõisa ajaloo kohta väga raske leida. Umbes seitse-kaheksa aastat tagasi külastas Wulfide järeltulija Võrumaad, et oma suguvõsa kohta uurida. Ruusmäe mõisast juhatati ta küll Mõnistesse, kuid vallast muuseumisse teda ei suunatud ja asi jäi sinnapaika.

Tulviste sõnul sai vallavalitsusega sõlmitud eelkokkulepe, mis seisneb selles, et järgmisel aastal jaanipäeva paiku saab rist endale korraliku aluse ja see pannakse tagasi oma algsele asukohale. Selleks ajaks püüab Tulviste ühendust saada ka Saksamaal elavate Wulfide suguvõsa järeltulijatega.