KÜSIMUS–VASTUS • Seekord tundsime huvi, kuidas tuleb 3380 euro suuruse kuupalgaga riigikogulane toime hinnatõusuga ja kas see tema elukvaliteeti ka mingil määral mõjutanud on. Küsimused olid järgmised:

1. Kas ja kuidas on hinnatõus teie eluviisi mõjutanud? 2. Milliseid soovitusi annate inimestele hinnatõusuga toimetulekuks?

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kindlasti on hinnatõus mõjutanud ka minu eluviisi. Näitena võin tuua selle, et kodus kasutan õhk-vesi soojuspumpa vähem ja kütan puudega ahju. Hinnatõus on aga paljudele inimestele talumatuks muutunud ja nende võime kõrgemate hindadega hakkamasaamiseks on väga väike. Inimesed on tõelises raskuses ja kergendust ei paista kusagilt.

Oleme fraktsiooniga teinud korduvalt ettepanekuid, kuidas inimestele hinnatõusu leevendada. Viimaseks oli see, et soovisime elektrile lisanduvat aktsiisimaksu neli korda vähendada ja sellega jätta inimeste rahakotti 24 miljonit eurot alles, aga kahjuks hääletati meie ettepanek kohe esimesel lugemisel välja. Inimeste suuremaks abistajaks peaks olema kohalik omavalitsus, aga kahjuks on nendegi rahakott nii kokku kuivanud, et vähesed vallad ja linnad leiavad raha inimeste täiendavaks abistamiseks.

Valdo Randpere (Reformierakond): Minu elus on olnud majanduslikus mõttes väga erinevaid perioode. Igal hetkel olen hoidnud oma kulud-tulud tasakaalus ja katsunud hakkama saada vastavalt oma võimalustele. Kui need võimalused on tundunud liiga väikesed, olen katsunud midagi selleks teha, et olukord paremaks muutuks. See on tähendanud töökoha vahetust, rohkem töötamist, investeerimist ja isiklikku ettevõtlust. Sedasama käitumismalli soovitan ka teistele.  

Meelis Mälberg (Reformierakond): Kõige enam on minu käitumisharjumusi mõjutanud energiahindade tõus. Olen investeerinud energiasäästu eesmärgiga vähem tarbida. Üritan energiat asjatult mitte raisata. Teistele soovitan ka sama. Eluaseme soojustamine annab korraliku võidu. Kui oma käitumine korralikult läbi mõelda ja harjumusi muuta, on võimalik säästa. Kasutame jätkuvalt tunduvalt rohkem energiat kui meie naabrid soomlased ja rootslased.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Olen alati olnud kalkuleeriv ostja, mõni ost on ka ebaõnnestunud. Põhjuseks on olnud vähene info või kiirustamine. Teen nüüd ehk rohkem läbimõeldud oste, toidukaupu ostan juba ammu korraga terveks nädalaks, sest maal peavadki alati tagavarad olema. Nii on ka vähem hetkeajendi oste.

Tarbekaupade ja riiete ostmisel eelistan kvaliteeti odavusele. Kogemus on näidanud, et odavaid asju pead rohkem ostma ja lõpuks teeb see kallima tulemuse. Toidukaupade puhul aitab kokku hoida ka sissetegemine ja sügisene talvevarude kogumine. Kindlasti on ka palju sooduspakkumisi, mida tasub jälgida. Endal on kahjuks selliste kampaaniate jälgimine ajapuudusel raskendatud, aga mõnikord see siiski õnnestub. Hinnatõusu aitaks leevendada käibemaksu alandamine mõnedele kaubagruppidele, aga see ei ole praegu poliitiliselt sobilik ettepanek. Loomulikult aitab igaühte meist hinnatõusuga toimetulekul vähem ja läbimõeldum tarbimine.

Rein Randver (SDE): Hinda mõjutavad nii välistegurid (toorme- kui ka toorainehinnad), kaubanduskettide suur turuosa, aga ka riigi tegevus (aktsiis, käibemaks).

Oleme mitmel korral teinud ettepanekuid alandada toiduainete ja toasooja käibemaksu. Samuti alandada elektriaktsiisi kodutarbijatele, mis on üle nelja korra kõrgem kui Euroopa Liidu miinimum. Arutada tuleks ka taastuvenergia toetamise jätkamist läbi tarbijate elektriarvete, mis on ligi üheksa protsenti elektriarvest.

Olen aastaid oma kulutusi jälginud. Eks me peame iga päev oma vajadusi ja võimalusi vaatama, ostukäitumisest järeldusi tegema.

Urmas Klaas (Reformierakond): Usun, et hinnatõusud on mõjutanud kõigi Eesti inimeste eluviisi. Ühelt poolt on kindlasti hea, et majanduskriis on pannud inimesi rohkem mõtlema, mida ostetakse ja kui palju tarbitakse. Pole saladus, et buumi ajal oli arutut raiskamist ja laia joont ikka üsna palju näha. Teiselt poolt aga näeme, et nende inimeste arv, kes pole oma sissetulekuga rahul, on kasvanud.

Pean kurvastusega tõdema, et odavamaks ei lähe ilmselt mitte ükski asi, sest hinnatõus toimub ka kõigis teistes riikides ja Eesti ei ole muust maailmast eraldatud saar. Riik püüab raskustes inimesi aidata: käsil on lastetoetuste reform, pensionid kasvavad, soodusravimite nimekiri pikeneb ja soodustused laienevad.

Kokkuvõtvalt: peame läbimõeldult ja säästlikult majandama-kulutama ning samas püüdma suurendada oma sissetulekuid. Viimasega on nii, et Eesti inimeste tehtav töö peab muutuma väärtuslikumaks ja tootlikumaks. Palgatõus saab tulla ainult tootlikkuse (tööviljakuse) kasvuga.  
Olen alati olnud üsna kokkuhoidlik majandaja. Isiklikult on hinnatõus mind aga mõjutanud näiteks nii, et autosõite planeerin väga hoolikalt ja säästlikult. Püüan marsruuti sättida nii, et piltlikult öeldes tabada ühe hoobiga mitu kärbest.  

Ülo Tulik (IRL): Kõige enam on mind mõjutanud bensiini ja diiselkütuse hinnatõus. Olen muutunud sagedaseks bussikasutajaks liinidel Võru–Tallinn ja Tallinn–Võru. Hetkel, kui selle vahemaa saab läbida bussis kümne euro suuruse piletihinnaga, on kindlasti paljudele inimestele bussisõit vastuvõetavam, sest summa, mis kulub sama vahemaa läbimiseks autoga, on palju-palju suurem. Bussiga minek tuleb kõne alla muidugi ainult siis, kui bussiajad sobivad.

Märgatavalt kallimaks on muutunud ka maaharimine ja paremat läbimõtlemist vajab see küsimus, mida omal 30 hektaril haritaval maal kasvatada. Sellel aastal oli viljal õnneks hea hind, aga kas see ka järgmisel aastal nii on, on iseküsimus. Hinnatõusuga toimetulekut kergendab kindlasti oma maalapi ja ka oma elamu olemasolu, aga üldist retsepti anda on raske, kui mitte võimatu. Toimetuleku tagab hästitasustatud töökoht, aga just neid on Võrumaal vähe ja see on peamine põhjus, miks inimesed meilt lahkuvad.

Kalvi Kõva (SDE): Kahjuks on hinnatõus karm tõsiasi. Kardetavasti puudutavad inimesi kõige valusamalt üha kallinevad kodukulud – ilmselt pole meil pääsu ka jaanuaris eesseisvast elektrihinna tõusust. Häid soovitusi mul selles osas ei ole. Tuletaksin aga meelde vanu nippe – vastu talve tuleks maja või korter teha soojuskindlamaks, tihendada näiteks aknaid ja mitte jätta radiaatorite ette kardinaid. Sarnaselt oma kodu kütmisega tuleb paratamatult ka süüa osta. Pisut kokku hoida aitab parem planeerimine – enne poodi minekut oleks mõistlik teha ostunimekiri. Samuti tasub jälgida hinnasiltidel olevaid kaupade hindasid kilodes ja liitrites ning vaadata sooduspakkumisi. Samuti osta otse tootjalt.

Heimar Lenk (Keskerakond) ei vastanud.
Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.