Laenatud kandlega kaua ei mängi, laenatud leivaga lulli ei löö – nii kirjutas Hando Runnel 30 aastat tagasi. Loomulikult polnud Hando Runnelil aimugi Euroopa võlakriisist ega ka väga palju teadmisi turumajandusest. Ometi väljendas ta nende ridadega seda, mis on eestlastele nii omane: põline talupojatarkus. Võlg on võõra oma ja võlad tuleb tagasi maksta tuleviku sissetulekute arvelt. Eesti paistab Euroopas ja vaata et kogu maailmas silma oma väga konservatiivse suhtumisega eelarvesse, laenamisse ning kulutamisse. Sellise poliitika negatiivne külg on mõnede opositsioonipoliitikute arvates see, et me ei saa ennast tunda jõukamatena, kui me oleme. Kuid kas see on ikka negatiivne? Kas tõesti on vale hoida riigi rahandus sellises olukorras, et majandus saaks kasvada, ning tagada, et selle kasvu tulemused ei läheks mitte pankadele laenu tagasimakseks, vaid uuteks investeeringuteks meie inimestesse ja ühiskonda? Kas tõesti oleks parem praegu laenata ja nende võlgade tagasimaksmine jätta meie laste kaela?

Minu arvates on ainuke majanduse jätkusuutliku arengu lähtealus elamine oma võimete kohaselt. Olen oma elus sellest lihtsast tõest lähtunud ja aastatega üha enam veendunud sellise lähenemise õigsuses ka riigi tasandil. Reformierakond lubas eelmiste Riigikogu valimiste eel, et me hoiame riigi rahanduse korras. Seda oleme teinud ja seda kavatseme teha ka tulevikus. Selle poliitika hea näide on äsja valitsuse poolt Riigikokku saadetud järgmise aasta riigieelarve projekt. Samal ajal kui suur osa Euroopast on sunnitud oma eelarveid drastiliselt koomale tõmbama ja seetõttu alandama nii inimeste palku kui ka pensioneid, võime meie Eestis konstanteerida, et meie majandus kasvab ning koos sellega ka meie inimeste sissetulekud.

Eesti riigi eelarvetulud järgmisel aastal on 163 miljonit eurot suuremad kui sel aastal. See annab võimaluse läbi viia mitmeid reforme, millede ühine nimetaja on inimeste sotsiaalse turvatunde suurendamine. Vast kõige tähtsamana neist reformidest peaks nimetama lastetoetuste reformi. Olemasolevatele lausalistele lastetoetustele lisanduvad vajaduspõhised lastetoetused ja oluliselt suurenevad toetused paljulapselistele peredele. Hinnanguliselt annab see reform parema materiaalse toimetuleku umbes 60 000 lapsele. Samal ajal tõusevad pensionid viie protsendi võrra ja palgatõusu on oodata teiste hulgas nii õpetajatel, tervishoiutöötajatel, kaitseväelastel kui ka sisejulgeoleku töötajatel.

Järgmisel aastal leiavad ka hariduse valdkonnas aset mõned olulised reformid. Alates 2013. aasta sügisest saavad kõik lävendi ületanud ja normkoormusel õppima asuvad üliõpilased õppida ülikoolis tasuta. Samas käivituvad ka vajaduspõhised õppetoetused. Kõrgkoolide reformi eesmärk on, et ükski võimekas noor ei jääks ilma kõrghariduseta materiaalsetel põhjustel. Ühtlasi toetab valitsus koolivõrgu korrastamist, et tagada kodulähedane põhiharidus ja kõrgetasemeline gümnaasiumiharidus.

Eelarvet koostades on mõeldud ka põllumeestele – neile on tagatud sujuv üleminek uuele otsetoetuste süsteemile. Toetustasemete hoidmiseks on 2013. aastal riiklike üleminekutoetuste ehk niinimetatud top-up’ide maksmiseks ette nähtud 24,3 miljonit eurot.

Kokkuhoiu poolelt peaks nimetama, et uues eelarves ei ole ette nähtud palgatõusu ei valitsuse liikmetele ega kõrgematele riigiametnikele. Nende palgad säilivad endiselt 2008. aasta tasemel. Samas võime kõik rõõmustada mõningaste maksulangetuste üle. Töötuskindlustusmakse vähenemine toetab ettevõtlust, jätab kõigile palgasaajatele nii mõnegi euro rahakotti ja järgmisest aastast hakkab kehtima kodualuse maa maksuvabastus.

Kui veel midagi eraldi välja tuua just Kagu-Eestiga seoses, siis võiks ära märkida selle, et järgmisel aastal saavad Võru ja Valga linnad uue tänavavalgustuse. Raha selleks tuleb keskkonnaministeeriumist ja ettevõtmise taga on Eesti edukas CO₂ kvoodi müük. Selle projekti raames saavad nimetatud linnad uue energiasäästliku tänavavalgustuse, mis aitab ühest küljest omavalitsustel kokku hoida olulise hulga raha ning teisalt teeb meie tänavad valgemaks ja kindlasti ka turvalisemaks.

Seega võikski kokkuvõtlikult järgmise aasta riigieelarvet iseloomustada kui sotsiaalse turvalisuse tõstmise eelarvet – väljendugu see siis laste- ja õppetoetustes või tänavavalgustuses. Loomulikult ei oleks sellise eelarve esitamine olnud võimalik ilma kõigi eestimaalaste tubli tööta. Oleme tublid, isegi väga tublid, kuigi me ise seda tihti tunnistada ei julge ja kuuleme tunnustust oma tööle pigem välismaalt kui omade hulgast. See ei vähenda meie saavutusi ega võta meilt vastutust meie riigi ja laste tuleviku eest.