KESKUS • Tänavu tähistas Rõuge avatud noortekeskus, kus tegutseb ka noorteklubi, oma 15. aastapäeva. Kerli Kõiv, kes on Rõuge valla noorsootöö spetsialist, on olnud sealses keskuse majas 14 aastat. „Noorteklubi organisatsioon on 15 aastat vana – seda tähistasime suvel koos paadiralliga,” räägib Kõiv.

Kerli on noorsootööga tegelenud 15 aastat, esimesed viis neist oli ta vabatahtlik ja ülejäänud valla spetsialist. „Tulin turismivaldkonda juhtima 15 aastat tagasi, noortega hakkasin esialgu vabatahtlikult tööle. Tulin turismi pärast, siia aga olen jäänud ikka noorte pärast,” tõdeb Kerli.
Rõuge avatud noortekeskusega on seotud ka kolm noortetuba: Viitina, Nursi ja Sänna. Neil kõigil on eraldi noorsootöötaja. Kerli ülesandeks on nende kõikide tööd koordineerida. Sänna noortetoa tegevust korraldab MTÜ Sänna Kultuurimõis.

Lisaks Kerlile vestlesin ka Elina Järvega, kes on Rõuges sündinud ja kasvanud. Tema oli noorteklubi liige juba varakult. Vahepeal läks ta kolmeks aastaks pealinna, et haridus omandada, kuid seejärel tuli oma kodukohta tagasi. „Siin on hea, siin on palju teha, palju sellist, millest osa võtta ja mida korraldada. Elu käib,” sõnab Elina, kes töötab Rõuge lasteaias. Elina on veel noortevolikogu esimees ja noorteklubi juhatuse esimees.

Poisid on enamuses

Miskipärast on ikka nii, et poisid on Rõuge noorte tegevustes arvulises ülekaalus. „Poisid armastavad rohkem koostööd teha ja osalevad meelsamini meeskonnatöös. Nad on aktiivsemad. Mehed on üldse ühiskonnas aktiivsemad,” räägib Kerli ja lisab, et päevaselt on vallast noorte tegevusega seotud umbes 50 noort. Igapäevatöös on umbes 100 noort vanuses seitse kuni 26.

„Meil on mitu erinevat suunda. Noortekeskus annab võimaluse nendele, kes ei taha vastutust võtta, vaid koos käia. Noorteklubis saavad noored meeskonnatöö ja vastutuse kogemuse. Noorteklubil on liikmeid 91, mida juhib üheksaliikmeline juhtkond. Noortevolikogu on see, kus saavad noored kaasa rääkida otsustusprotsessides,” tõdeb Kerli ning lisab, et märgatavalt rohkem on neid noori noorsootöös toimetamas, kes otsivad siit edu ja midagi, mida nad koolis või kodus ei koge. „Näiteks on selliseid noori, kes koolis on konfliktsed, aga siin loovad. Siin tegeletakse palju noortega, mistõttu on meil noorte kuritegevus üsna väike,” ütleb Kerli. Välja on kujunenud hea meeskond. Rõuge avatud noortekeskusel käib tihe koostöö valla lastekaitsespetsialisti/sotsiaalpedagoogi ja kooliga.

Noortevolikogu

Rõuges tegutsevasse noortevolikogusse kuulub 15 liiget. Noortevolikogu teeb vallavolikoguga koostööd. Iga kuu tehakse koosolek, kus kohal ka vallavolikogu esimees või vallavanem. Elina on valla volikogusse oodatud ja ta kuulub vallavolikogu arengukomisjoni. „Tegutsemas on neljas koosseis,” räägib Elina ning lisab, et noortevolikogust koolitub välja tark ja teadlik kogukonna liige.

Sportlik tegevus on aga see, mida Rõuge noored kõige enam armastavad. Kui kuskil on mingi sportlik tegevus või üritus, on suur osalus alati garanteeritud. Jalgpalli nimel on Rõuge noored kõigest nõus loobuma. Iga nädal on trennid, on ka jalgpalliklubi. Rõuge tüdrukud armastavad käia kokandusringis.

Suurepärane rahvusvaheline koostöö

Hästi mitmekesine on Rõugel ka rahvusvaheline koostöö. Noortele meeldib ja nad tahavad seda. „Rahvusvaheline koostöö on paljusid meie noori aidanud oma edus,” kirjeldab Kerli. Esimene märk rahvusvahelisest koostööst jääb aastasse 1999, kui käidi Ungaris. Tänu sellele on saadud uusi kontakte ja tehtud palju koostööd. Rõuge noored on altid osa võtma erinevatest projektidest. „Meilt oodatakse kõrgel tasemel projekte. Kutsutakse partneriks paljudesse projektidesse. Igal aastal on vähemalt üks rahvusvaheline projekt Eestis. Kokku tulevad erinevad riigid. Eestist välja saadame samuti palju noori. Näiteks sellel aastal on meie grupp käinud Itaalias, Gruusias, Portugalis, Slovakkias. Hetkel valmistame ette Rootsi projekti,” kirjeldab Kerli ja ütleb, et projektid on rahastatud Euroopa Liidu „Youth in Action” programmi toel.

„Oleme olnud tegevuspaigaks ka vabatahtlikele Prantsusmaalt ja Gruusiast. Vabatahtlikusse teenistusse oleme noori saatnud Rootsi, Inglismaale, Gruusiasse ja Itaaliasse. Meil on hästi tegev meeskond, kes on valmis minema ja tegutsema,” räägib Kerli.

Järgmisel aastal on plaanis teha seminar sotsiaalsest vastutustundlikust ettevõtlusest. Teine suurem projekt jääb järgmise aasta suvesse ja see on liiklusteemaline üritus „Healthy Traffic”. Need on rahvusvahelised. „Oleme andnud partnerluskinnituse seitsmele projektile,” kinnitab Kerli.
Rõuge noored teevad üle-eestilist koostööd. Teise riiki minnes kasutavad nad ka üle-eestilisi gruppe. „Meil on hea kontaktvõrgustik,” kiidab Kerli.

Toimuv ja toimunu

24. oktoobril oli koos Eesti Töötukassaga „MOBI” projekt. See oli info- ja nõustamispäev noortele tööelu valikute osas, et erinevaid teenuseid, võimalusi tutvustada.

Nii nagu võtab Antsla osa projektist „Eesti otsib superstaari”, teeb seda ka Rõuge. Superstaarisaadet vaadatakse koos. 5.–11. novembril on aga tulemas noorsootöö nädal ja 15. novembril huvitegevuse mess.

Noored teavad, et on olemas noortekeskus. Paljud tänapäeva noored on seetõttu sattunud mugavustsooni. Palju on neil olemas. Ei protestita. Kui varemalt pidi mingi asja pärast väga palju vaeva nägema, siis nüüd on see lihtsalt olemas. Soovid lähevad järjest spetsiifilisemaks.

Rõuge noortekeskuse maja on väga kodune. Ruumis, kus istusime, olid diivanid, kamin, telekas. See maja näeb tõepoolest väga hubane välja. Seal on köök, piljardituba, panipaik, puhketuba, office, multifunktsionaalne tuba (trummid, kangasteljed, kitarr, süntesaator), koolituste-koosolekute ja filmituba ning arvutituba. Tegutseb Rõuge TV.