Pealkirjas seisev avaldub kaheti – nii kommunikatiivselt (positiivsust taotlevana) kui reaalsuses – viimases paraku valdavalt negatiivsena.

Võru linnavalitsuse 28. novembri istungil ühtlustati linna tunnuslause ja logo kasutamise korda, milles on muuhulgas öeldud: „Võru linna tunnuslause on „Üts ummammuudu liin.”. See kannab endas positiivset ja südamlikku hõngu, väärtustab Võrus elavaid sõbralikke ja avatuid inimesi ning väljendab Võrule omast elamise ja olemise viisi, piirkonnas kasutatavat murdekeelt, omanäolist puitarhitektuuri, kaunist loodust, rahva positiivset suhtumist umasse ja häässe ning omakultuuri tervikuna.”

Milles siis seisneb Võru omanäoline puitarhitektuur? Kui tallinlased ironiseerivad isegi Tartut „jõe
ääres asuvaks väikeseks puust linnaks”, siis muidugi kannavad teisedki linnad endas vähemal või rohkemal määral puitarhitektuuri. Kas aga Võrus on heas korras puithoonete osakaal nii suur, et seda tunnuslause üheks põhjuseks tuua, on siiski suhteline. Kui linnapea Jüri Kaver artiklis „Valmistume suurteks muutusteks” (Võrumaa Teataja, 1. detsember) väidab hoolivat linnaelanike ja Võru külalistele jääva mulje eest, peaks ta avama silmad ning seoses puitarhitektuuriga eelkõige nägema lobudikke, mis küll puitarhitektuurile au ei tee. Nii võib „omanäolisi” ja ummamuudu puithooneid näha endise Tamula söökla-võõrastemaja, Seminari tänaval asuva tehnikumi õppehoone või raudteejaama hoone näitel, Kreutzwaldi tänaval ja mujalgi asuvatest mitmetest lagunenud ning hooldamata puitelamutest rääkimata.

Milles küll võiks väljenduda Võrule omane elamise ja olemise viis või tunnuslause väidetavalt kantav positiivne ja südamlik hõng? On selleks suur töötuse osakaal või rahvale pealesurutud leppimine asutuste juhtimise politiseerimisega?

Linnapea põhjendab eelviidatud artiklis Jüri tänava liikluse kahesuunaliseks muutmist ka vajadusega olla põhja suunast laekuvatele külalistele sõbralikum, kuna pangamaja juures asuv niinimetatud telliskivi märk näitavat tulijaile nende mitteoodatust. Oleks elementaarne, et linnarahvaga arvestav raad viiks põhjalike liikluskorralduste eel läbi korraliku rahvaküsitluse – alles sellisel juhul võiksime rääkida ka sõbralikest ja avatud inimestest ning inimsuhetest. Kaveri argumentatsioon endanimelise tänava (mis vanasti kandis Lenini nime) ühesuunalisusele seoses vajadusega võimaldada vene tankidele kiire liikumine kuulub muidugi absurdihuumori valdkonda. Kes elus kordki lähedalt tanki näinud on, teab, et sellised rauamürakad oleks võinud vaevata üle sõita tollastest sõiduautodest mis iganes liiklusskeemide olemasolul. Kreutzwaldi ja Jüri tänavate ühesuunalisus võimaldab sujuvamat ja riskivabamat liiklemist nii linna sees tiirutavatele kohalikele kui siit läbisõitvale transpordile. Mõistagi on Kreutzwaldi tänava remondi ajal vajalik Jüri tänava liiklus kahesuunaliseks teha, kuid selle nii jätminegi eeldaks mitmete fooride paigaldamist, parkimisvõimalused muutuksid kehvemaks, logistika mõistusepärasus väheneks igati.

Eelnevast ka ettepanek: linnavalitsus peaks avalikkusele esitama kavandatavate liiklusskeemide eskiisid enne, kui hakkab asju jõuga ebaratsionaalseks väänama. Meil on juba niigi küllaga poolikuid projekte. Nii pole midagi kuulda sellest, millal ja kas üldse saab lõpule viidud Tamula-Vagula jõesängi süvendamine, miks juba teist aastat seisab lõpetamata Kubija järve rannaala projekt, mis mõtet kannavad endas aastaid tagasi Vee tänavale paigaldatud (algselt ilusad) laternad, kui tänav meenutab üha enam džunglit ja valgustid on pidevalt puruks pekstud jne. Ka Katariina allee remont on näide tüüpilisest asjadega venitamisest ja vastutamatusest. Avaliku info kohaselt peaks see lõppema veebruaris, kuid reaalsust arvestades venivad tööd kevadesse, sest puid istutada talvel ikka ei saa.

Kui Võru linnavalitsust tõepoolest huvitab linna maine, siis selleks mõned järgnevad vihjed. Selmet igal kevadel seoses läbivajuvate kraavidega panna Jüri tänava algusse paariks kuuks kiirust piiravaid liiklusmärke, võiks tänava lõpuks korda teha – ega need jõnksud iseenesest ära ju ei kao. Korraldage peremehetute või lagunevate hoonete kiire likvideerimine, korrastage turismindusega seonduvad infostendid (et neid oleks piisavalt, sealne info oleks tõene ja need oleksid nähtavad ka pimedal ajal). Tehke linnajuhtimine läbipaistvaks, lõpetage igal võimalusel hämamine ja kui suudate ehitada ka üheainsagi WC-maja, alles siis võiks hakata rääkima hoolimisest ja suurest vastutusest!