Menu

.      

Võrumaa „oravate” uus juht: „Meie endi viga, et asjad on nii kaugele läinud.”

Roosu talu peremees Aivar Rosenberg (vasakul) ja Roosu vabaajakeskuse administraator Marge Promvalds sel teisipäeval Roosu talu vabaajakeskuse saalis laua juures, kuhu on kokku kogutud nääride aega meenutavad mänguasjad, raamatud, lauanõud ning meened. Foto: Võrumaa TeatajaAlates 6. detsembrist juhib Võrumaa 535 reformierakondlast järgmised kaks aastat Sõmerpalu vallavolikogu esimees Aivar Rosenberg. Ta oli viimastel kohalikel valimistel Sõmerpalu vallas kõige populaarsem kandidaat, kogudes 945 valija hulgast 140 häält.


Sügisel 50. sünnipäeva tähistanud Rosenberg oli teisipäeval parasjagu ette valmistamas Roosu talu vabaajakeskuses nädala lõpuni kestvat nääride programmi, kus keskeas inimesed saavad nostalgitseda lapsepõlvest tuttavate raamatute ja mänguasjadega ning lastele on kavas lustakas nääriprogramm koos näidendi, näärivana ja temaatilise kingipakiga, milles pulgakomm, õun ning mandariin.


Rosenberg tunnistas intervjuus, et on reformierakondlaste endi viga, et asjad on nii kaugele läinud nagu nad on. Rosenbergi üks eesmärke uuel kohal on hakata parandama Võru linna ja maaomavalitsuste omavahelisi suhteid.


Järgneb intervjuu Reformierakonna Võrumaa maakondliku organisatsiooni esimehe Aivar Rosenbergiga.

 

Miks otsustasite kandideerida piirkonna esimeheks?


Aivar Rosenberg: Tahad ju ikka, et saad oma mõtted rohkem mängu panna. Proovid vaadata, kas saad oma valmis mõeldud asju läbi viia.


Ettepanek sellele kohale asuda tehti kevadel. Jüri (Võrumaa piirkonna endine esimees, Võru linnapea Jüri Kaver – toim) ütles, et ta ei jõua nii palju osakonnaga tegeleda. Mulle anti mõtlemisaega ja ma nõustusin, sest arvasin, et võin midagi ära teha. Põhiline on organisatsiooni inimeste rääkima panemine. Inimestel peab olema tunne, et neid on ka vaja. Et inimesed edastaksid soove ja räägiks, kuidas nemad asju näevad. See on sinisilmne lootus, aga kui ei proovi, ei saa teada.


See paistab olevat terve erakonna jaoks oluline, et kuulataks rohkem inimesi.


A. R.: Selles see asi ongi, et kas inimesed on ise huvitatud. Vahepeal on nii, et tahad infot, aga ei saa seda ja nii sünnivad ka otsused. Näiteks oli siin Nursipalu asi, valla üldplaneering. Isegi kirjad said inimestele koju saadetud – tahtsime teada, mis vaja teha. Arvamusi saabus aga vähe ja kohale saabus ainult paar inimest. Kui inimesi ei tule, mis sa siis teed. Selline suhtumine võib olla tagajärg, et kunagi ei kuulatud ja nüüd on suhtumine, et nagunii midagi ei muutu. Edastasin ka erakonnale oma arvamuse.

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD