KÜSIMUS–VASTUS • Esmaspäeval, 10. detsembril kukkus esialgne tähtaeg jaanuarikuuks elektripaketi valimiseks ja uue elektrilepingu sõlmimiseks. Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, millise valiku nad tegid ja miks. Küsimused olid järgmised:

1. Maad on võtnud elektripaanika. Kas ja millise elektrimüüjaga liitusite teie ning miks (mis on selle müüja eelised teiste ees?)  2. Kas on üldse vaja endale mingi kindel elektripakett välja valida? Miks?

Vastused on toodud  nagu ikka vastamise järjekorras.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Oman lepingut Eesti Energiaga ja sellel aastal ei ole planeerinud uut elektrimüüjat otsida.

Soovitust paketi osas ei oska anda, sest pärast võib mõni inimene minu peale väga pahaseks saada. Väike ettekujutus on, millist paketti valida, aga seda ei julge teistele soovitada.

Rein Randver (SDE): Elektrienergia turu avanemisega on elektrilepingud palju kõneainet ja peavalu tekitanud. Mina ei ole veel otsuseid teinud. Jõuab. Meil on võimalik jätkata koostööd või elektrimüüjat vahetada. Pakkumisi lugedes tuleks jälgida hinda, kas on mingisugune hinnavõit ja milline on teenindus. Parema ülevaate saavad inimesed, kes kasutavad e-teenuseid. Aga kes ei kasuta arvutit?

Uus müügikord puudutab vaid elektrienergiat, mis on kolmandik meie praegusest elektriarvest.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Mina ei ole veel ühegi elektrimüüjaga liitunud ega kavatse seda ka lähipäevil teha. Kui esimene kiire möödas, võtan erinevaid pakkumisi. Kindlasti tahan kaubelda endale võimalikult soodsad tingimused. Soovitan kõigil säilitada külma pead, küsida julgelt erinevaid pakkumisi, neid võrrelda ja alles siis langetada otsus.

Ülo Tulik (IRL): Liitusin Eesti Energia pakutava paketiga „Kindel”. Selle valimise peamine põhjus oli asjaolu, et selles paketis on hind fikseeritud ja seoses sellega saab oma kulutusi ette planeerida. Osa elektrimüüjaid on tulnud turule üheksakuulise pakkumisega, mis tähendab seda, et välja on jäänud üks pime ja külm periood, mil elektrienergia on kallis. See võimaldab aga omakorda pakkuda näiliselt soodsamat hinda. Seega soovitus: kui hindu võrdlete, jälgige, et perioodi pikkus on sama. Veel üks tagasihoidlik soovitus: enne lepingu tegemist on vaja teada oma kogutarbimist ja kindlasti võrrelda hindu kõigi pakkujate vahel. Ise olen arvamusel, et juhul kui elektritarbimine on väike, siis ei peaks esialgu mingit lepingut tegema, sest võrguettevõtja on kohustatud elektrienergiat müüma eelmise kuu kaalutud keskmise börsihinna alusel. Üldteenuse hind on prognoosimatu, mis tähendab seda, et see võib olla nii odavam kui ka kallim kui hind, mis mõne elektrimüüja lepingus.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Meie valitsus ja eriti majandusministeerium eesotsas minister Juhan Partsiga on tõepoolest suure elektripaanika üles kütnud. Seda seoses elektrituru avanemisega, nagu meile püütakse seletada. Vähegi mõtlev inimene saab aga aru, et mingit erilist turgu ja selle avanemist meil lihtsalt pole. Põhiliselt müüakse ja ostetakse ikka ju Eesti Energia elektrit. Avatud turust saaksime rääkida pärast teise Soomega ühendava kaabli käikuminemist. Praegu on meil tegemist vaid valitsusele väga mugava võimalusega elektri hinda tõsta ja koos sellega ka riigi sissetulekut parandada. Turu avanemist lihtsalt mängitakse ja selle varjus on võimalus kümmekond Eesti Energia elektrimüüjat ehk siis vahendajat raha teenima lasta. Eriti küünilisena tundus see viimane uudis, mis lubas Eesti Energial ja veel paaril firmal ka pärast 10. detsembrit lepinguid sõlmida. Pärast seda, kui tohutu paanika puhkenud, rahvas selle kuupäevaga hulluks aetud, teatab järsku majandusministeerium, et midagi pole juhtunud, sõlmige aga oma lepinguid kuu lõpuni edasi. Sama juhtus meil krooni tuleku päevil. Siis oli ju nii, et tavakodanikult võeti vastu vaid kindel arv rublasid, mille pärast tuli tundide viisi sabas seista, kuid siis vahetult enne vahetamise tähtaja lõppemist anti järsku ettevõtjaile luba piiramatul kogusel rublasid kohale tuua. Ja toodigi, tervete autokoormate kaupa! Nii sai mõni mees pururikkaks.

2. Sellel pole mingit mõtet. Sisuliselt pakettidel ju suurt vahet ei ole. Lõpphind palju ei kõigu. On lihtsalt üks turu mängimine. Lõppkokkuvõttes kaotab ikkagi tarbija. Näiteks päevase ja öise elektrihinna vahe on uue korra järgi hoopis väiksem kui enne. Seda ikka tarbija kahjuks. Et ligi poole hinnast moodustavad kaudsed maksud ning ülekande ja rohelise energia tasud, siis nendega võtab riik elektrihinna vabakslaskmisega endale rahva taskust kena kopika. Ise jätsin Eesti Energia paketi, nagu ennegi oli, ja protestisin valitsuse poliitika vastu Riigikogu pikkadel ööistungitel, et avalikkuse tähelepanu avaliku röövimise vastu suunata!

Urmas Klaas (Reformierakond): 1. Seda võib-olla ei ole ajakirjandusel meeldiv kuulata, kuid mulle paistab, et selle „elektripaanika” on tekitanud ajakirjandus ise. Kahtlemata oleks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pidanud tõhusamalt korraldama elektrituru avanemisega kaasnevat teavitustööd, kuid meedia peaks samuti pakkuma tasakaalukamat infot ning inimesi abistama, mitte paanikat külvama.

Mina liitusin Eesti Energia börsipõhise hinnapaketiga, sest arvan, et börsipõhine hind on turumajanduse tingimustes kõige ausam hind. Eesti Energia valisin seepärast, et see firma reaalselt toodab elektrit, mitte ei vahenda kellegi teise oma.

2. Arvan, et inimesed peaksid erinevate müüjate pakette uurima küll. Esiteks seepärast juba, et end elektriteemaga paremini kurssi viia. Kes elektripaketi osas otsust veel teha ei soovi (tahavad järele mõelda), siis midagi ju ei juhtu. Elektrit saab ikka ja hind arvestatakse üldteenuse järgi.

Kalvi Kõva (SDE): Olen valinud Eesti Energia börsi hinna, meie pere elektri tarbimise juures on see minu arvates kõige mõistlikum.

Mis puudutab laiemalt avatud turule üleminekut, siis tuleb kahjuks tunnistada, et inimeste informeerimine lonkas küll mõlemat jalga. Samas oli see pikki aastaid ette teada, et 1. jaanuarist 2013 hakatakse Eestis elektrit ostma vabaturult. Segadus ja teadmatus algas peale juba varasügisel, mil infot turu avanemise, elektrimüüjate- ning pakettide kohta leidis vaid internetist. Kuni viimase ajani polnud riik pea üldse mõelnud neile kümnetele tuhandetele inimestele, valdavalt pensionäridele, kes internetti ei kasuta. Juba kahe kuu eest nõudsin arupärimisega nii vastavaid selgitusi kui ka olukorra muutmist majandusminister Juhan Partsilt. Viimastel nädalatel on asjade seis mõnevõrra paranenud. Selles osas võib tänada ka ajakirjandust, kes võttis suurema osa selgitustööst enda kanda.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.