Itaalias on vastlad teistsugused
Kui küsida näiteks 100 eestlaselt tänavaküsitluse korras, mida tähendab karneval, siis arvan, et kõik vastavad, et see on maskiball, kostüümitsirkus või maskeraad. Võib juhtuda, et keegi ei vasta, et see on tegelikult pidu, millega lõpeb lihasöömine ja algab paast. Meie põlvkonnal ju puudus religiooniõpetus. Nii ei aimagi keegi, et kõik need Rio de Janeiro ja Kölni ja Veneetsia ja … Itaalias iga pisema külakese karnevalid on tegelikult vastlapäevad.
See lugu on karnevalist kui fenomenist. Muidugi oleks veel tahtnud käsitleda seda, et meie põlvkond käis 11 aastat masendavas koolivormis ja poisid pärast veel kaks-kolm aastat sõdurivormis, sest meie loomingulisus, isikupära, fantaasia on välja arendamata. Ent karneval oli selline emotsionaalne sündmus, et meil ei ole juba mitu ööd und olnud, sest maskid keerlevad silmade ees …
Autor
KULTUURIERINEVUS • Kas olete kunagi mõelnud, kust on tulnud eesti keelde sõna „karneval”, mida see sõna üleüldse tähendab või millal ja milleks karnevale peetakse? Kui mitte, siis olgu öeldud, et sõna „karneval” tuleneb väljendist „carne levare”, mis lahtiseletatult tähendab liha menüüst kõrvaldama. Karnevali algne mõte oli aga see, et kord aastas, enne 40päevast paastu, tuleks heita kõrvale kõik tabud, unustada ära, kes me oleme, ja lõbutseda ohjeldamatult. Selleks, et suure lõbutsemise ajal üksteist ära ei tuntaks, maskeerusid rikkad inimesed talupoegadeks, talupojad omakorda matkisid härrasrahva rõivaid. Mehed riietusid naisteks ja nunnadeks, naised aga meesteks. Käituti vastavalt sellele, mida kostüüm ette nägi. Hiljem keelustati nunnadeks riietumine siiski seadusega ära, sest mehed hakkasid sel moel nunnakloostritesse sisse hiilima.
Paberlitrid, serpentiinid ja küpsised
Kuna Eesti kultuuripildis puudub karnevalitraditsioon, siis kirjeldan, mis toimub seoses karnevalidega tänapäeva Itaalias. Niipea kui kaubamajad korjavad kokku jõulupühade ja uueaasta ning kolmekuningapäeva s.t hea nõia Befana kaubad ja kingitused, täituvad letid nagu nõiaväel karnevalikaupadega. Igasuguse mõõduga, isegi kuni hiigelsuurte 100-liitriliste plastkottideni müüakse paberlitreid (coriandoli) ja serpentiine.
Paberlitrite pildumise traditsioon sai alguse sellest, et vanasti pilluti üksteist mudaga, kividega ja veega täidetud pallidega, see aga tekitas suuri kahjusid ning vigastusi. Kuna aga rahvas ihkas siiski üliväga midagi pilduda, asendati kivid paberlitritega.