Lõuna-Eesti haigla 2006. aastast kestnud koostöö Tartu ülikooli kliinikumiga on küll kena, ent sellest ei piisa, et osalus haiglas nii-öelda ilusate silmade eest kliinikumile üle anda.

Võru linnavolikogu esimehel Erki Saarmanil on õigus, et olukorras, kus oktoobris avaneb Euroopa Liidu ravikindlustuste turg, suureneb hüppeliselt välisriikidest huvi Eesti haiglate suhtes. Ühelt poolt võib turu avanemisega põhjendada Tartu haigla suurenenud huvi Lõuna-Eesti haigla omandamise vastu, teiselt poolt annab see Võru haiglale võimalusi kaubelda nii hinnas kui ka arenguväljavaadetes.

On üldteada, et nii Võrus kui mujal Eestis pakutakse arstiabis Soome kvaliteeti Vene hindadega. See tähendab, et kõigi Eesti haiglate raviteenused muutuvad väga ahvatlevaks üle kogu Euroopa. Raviteenuse avanemisel ei pea Eesti arstid enam patsientide järele välismaale jooksma, vaid patsiendid saavad tulla ravile Eestisse. Juba praegu käib Lõuna-Eesti haiglas hulgaliselt sünnitajaid Venemaalt, kes on väga rahul hinna ja kvaliteedi suhtega. Võib arvata, et samamoodi leiab Lõuna-Eesti haigla kerge vaevaga endale nii lätlastest kui ka soomlastest või isegi sakslastest kliente. Meditsiiniturism pole tänapäeva maailmas enam mingi uudis, avatud turuga USAs sõidavad patsiendid tihti arsti juurde tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Seoses turu avanemisega on selge, et suureneb haiglate turuväärtus. Seetõttu on õigus neil, kes leiavad, et haiglat pole enne turu avanemist mõtet maha müüa ja pärast seda tuleks haigla panna avalikule konkursile. Alles turu avanedes saab selgeks, milline on Lõuna-Eesti haigla tegelik potentsiaal. Pole võimatu, et seoses soodsa ja looduskauni asukohaga hakkab Võru haiglasse märksa rohkem patsiente voorima kui Tartusse ning Võru haigla hakkab Tartust arste üle meelitama, mitte vastupidi. Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Värskas mõned aastad tagasi avatud veekeskus meelitab kohale busside viisi külastajaid ja toob raha sisse, samas kui analoogne keskus Tartus kidub juba pikemat aega ning toodab kahjumit.