Kohaliku puidu ja sisse veetud kütteõli hinnaerinevus on nii suur, et kütteõliga kütmist võib pidada kuriteoks. Lisaks muule reostab põlevkivist kütteõli valmistamine loodust ja kahjustab sellega keskkonda, mida hiljem ei ole võimalik enam millegagi taastada. Põlevkivi kaevandamine ja sellest kütteõli valmistamine on elamine tulevaste põlvkondade arvelt, mida lapsed ning lapselapsed ei pruugi praegustele otsustajatele mitte kunagi andestada. Puhast Eesti loodust ei ole võimalik hiljem enam mitte mingi hinna eest tagasi osta.

Põlevkivi keskkonnakahjulikkuse taustal on arusaamatu leigus, millega Eesti valitsus suhtub alternatiivsetesse energiaallikatesse nagu päike, vesi ja tuul. Põhjus selles, et odava põlevkiviga harjunud Eesti on muutunud laisaks ega vaevu katsetama ja kasutama muid võimalusi. Hea näide on Haanja vald, kus Ruusmäe kortermaja katelt kütetakse kütteõliga, kui samas Võrumaa mets on ammendamatu kütteallikas ja vähemalt kolm korda odavam kui õli. Möödunud aastal Võrus toimunud energiaseminaridel tuli välja, et kogu Võrumaa energiavajaduse saab katta taastuvate energiaallikatega ja tähtsaim allikas on puit. Lisaks muule aitab puiduga kütmine hoida Võrumaal alles töökohti, mille säilitamise nimel on maavanem end nahast välja rabelemas.

Võrumaal näeb Viido Polikarpus juba aastaid kurja vaeva Eesti ja Baltimaade esimese päiksepargi püstitamisega, ent asjad ei liigu, kuna ametkonnad pole päikse kasutamisest huvitatud. Kui saadakse aru, et kogu suvise energiavajaduse saab Eestis edukalt katta päiksega ja energiat veel välja müüa, siis hakatakse paratamatult küsima, milleks on vaja kulutada miljardeid eurosid maksumaksja raha vananenud põlevkivitehnoloogia elushoidmiseks. Nagu ütles tabavalt Ruusmäe elanik Lembit Truija, on taimed siin targemad kui inimesed, sest kui kogu Eesti loodus, nii metsad kui ka põllud ammutavad energiat suvisest päiksest, siis miks ei kõlba seda eestlastel endil teha? Päikse kasutamist ju ometi keegi ei keela!