Kuumuse võlu ja valu

Ülemaailmne kliima soojenemine ei jäta mõju avaldamata Võrumaal: subtroopiliseks kujunenud kevaded ja troopilised suved pakuvad meeldivaid elamusi, ent nõuavad tähelepanu pööramist tervisele.

Igapäevaelus ei pruugi 30kaardine ja suurem kuumus avaldada pealtnäha mingit mõju. Tänavatel paistab see silma, kui asfalt hakkab sulama ja jalanõud jäävad pigi sisse kinni. Kuumus paneb proovile kaupluste ja muude ühiskondlike asutuste jahutussüsteemid ning võib segada töötegemist. Samas näitavad uurimistööd, et kuumusel ja kuumalainetel on otsene mõju tervisele, mistõttu aitab teadlik ennetav tegevus säästa inimelusid.

Õnneks pole Võrumaal veel asi nii hull nagu Itaalias, Portugalis või Hispaanias, kust inimesed suvepuhkuse ajal 40kraadise leitsaku eest põhja poole põgenevad. Samas paneb 35kraadine kuumus inimesed proovile, mis avaldub Võrumaal suuremas suremuses.

Eestit on traditsiooniliselt peetud põhjamaaks ja seetõttu pole Eestis varem kuuma mõju tervisele uuritud. Eestis on troopilist kuumust võimalik olnud proovida ainult saunas. Viimased aastad on toonud kuuma ilma üle Venemaa Eestisse, mistõttu tekitab kuumus inimeste tervisele probleeme. Käesoleval aastal valmiski Tartu ülikooli juures esimene uurimistöö kuumuse mõjust tervisele Eestis. Tulemused pole võrumaalaste jaoks ilmselt ehmatavad, aga üllatavad siiski. Nimelt erineb suvekuudel suremus Eesti maakondades päris tublisti ja Võrumaal, kus ilm kõige soojem, on suremus suvel kõige suurem.

Kuumuse mõju käsitleva uurimistöö autor Kaidi Rekker märgib magistritöö sissejuhatavas osas, et kuumust peetakse üheks suurimaks terviseohuks, mille mõjule pööratakse rahvatervise seisukohalt liialt vähe tähelepanu. Kuumalainete mõjusid on uuritud mitmel pool maailmas, kuid Eesti andmetel põhinevat uuringut ei ole tehtud. Rahvusvahelistes uurimustes on täheldatud, et kuumalainete ajal suureneb suremus üle kahe korra ehk kuni 142 protsenti ja mõjud on suuremad piirkondades, kus kuumalained on harvad nähtused.