KÜSIMUS–VASTUS • Võrumaal tegutseb Pikakannu erakool, käesolevast aastast alustas Sännas erakool Leiutajate külakool ning loomisel on Võru waldorfkool. Erakoolide loomine tuleneb Võrumaal vajadusest säilitada väiksemad ja kodulähedased koolid olukorras, kus riigi poliitika sunnib väiksemaid koole sulgema ning lapsi õppima suurtes koolides ehk niinimetatud mammutkoolides.

Teine uuendus Võrumaa koolimaastikul on koolivorm, mida asus esimesena kasutama Rõuge kool. Kuivõrd Eestis kujundavad seadusandliku baasi ja ühes sellega elukeskkonna Riigikogu liikmed, siis uurisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt nende arvamust nii erakoolide kui ka koolivormi kohta.

Küsimused olid järgmised:

1. Seoses väiksemate koolide sulgemisega maapiirkondades on lapsevanemad asunud looma erakoole. Näiteks Võrumaal asutati möödunud aastal Pikakannu erakool, sel aastal alustas Sännas erakool ja Võrumaale kavandatakse waldorf-erakooli loomist. Kuidas suhtute erakoolide loomisse ja kas see on lahendus elu säilitamiseks maapiirkondades?

2. Koolivorm, mis seoses Eesti taasiseseisvumisega koolidest kadus, on hakanud viimasel ajal taas tagasi tulema. Tallinnas on mitmed koolid juba aastaid koolivormi kasutanud, Võrumaal võtab sel aastal koolivormi kasutusele Rõuge kool. Kas koolides peaks taas kasutusele võtma koolivormi ja miks?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Heimar Lenk (Keskerakond):

1. Erakoolide loomine on igati tervitatav olukorras, kus tavakoolid lihtsalt kaovad. Pole enam kahtlust, et praegune valitsus ei suuda, kuid ma arvan ka, et eriti ei tahagi, rahva harimisega tegelda. Poliitilisse ja ärieliiti kuuluvate vanemate võsukesed pannakse pealinna parematesse koolidesse ning hiljem saadetakse välismaale kuulsatesse ülikoolidesse ennast hiilgavaks karjääriks ette valmistama. Ansipi, Ligi, Aaviksoo valitsus pole haritud eesti noort eelistuseks võtnud ja hästi haritud eesti rahvas nende eesmärgiks pole. Vähemalt seni pole seda märgata. Seepärast tuleb erakoolide algatamist igati toetada. Eks meie riik lähegi ju erameditsiini ja -hariduse suunas. Tuletõrje eksisteerib ka juba eraalgatuse korras, sotsiaalhooldus samuti. Tekib küsimus, miks väike rahvas peab kõrgeid makse maksma? Sellele naljalt vastust ei saa.

Kindlasti on erakoolid üheks lahenduseks maal koolihariduse säilitamisel.

2. Koolivormi tervitan kahe käega. Esiteks seob see ühe kooli õpilasi ja aitab kaasa ühtsustunde loomisel. Teiseks tasandab õpilastevahelist ebavõrdsust, kus üks saab käia väga kallites riietes, teine aga otsib kehakatet allahinnatud kauba poodidest. Olgu siis ühesugune vorm kõigile! Lisaks aitab vormi ja vormimütsi kandmine kaasa kooli maine tõstmisele. Kui ikka Võru linna peal ilusas vormis lapsi kõndimas näed, mõtled kohe, et kust koolist siis nemad olla võivad. Ja siis mõte, et ahjaa, see on see kuulus kool, kus ka vorm nii maitsekalt kujundatud – eks selles koolis anta ka head haridust, kui juba vormi oskasid nii ilusa teha.

Arvan, et eks õpilaste enesetunne tõuse ka kõrgele, kui nad ikka efektses vormis külavahele jalutama või linnaparki kohtingule lähevad.

Küsimus on muidugi selles, et kas iga kool suudab silmapaistvat ja maitsekat vormi luua. Kui see õpilastele ei meeldi ja selga panema ei kutsu, siis on mäng juba ette kaotatud. Kindlasti peab koolivorm enne tellimist õpilaste ja õpetajate heakskiidu saama.

Rein Randver (SDE):

Tegelikkus on selline, et riik ei ole suutnud maaelu piisavalt elavdada, turgutada. Kohaliku elu korraldajad on igapäevaselt keeruliste olukordadega silmitsi. Riigis on arusaam, et kõik peab toimima efektiivselt, ökonoomselt. Pidevalt kuuleme uudiseid ühe või teise maal eluks vajaliku teenuse kadumisest. Kool on üks keskseid külaelu kandjaid. Loomulikult toetan kogukonna, vanemate jõupingutusi koolide elushoidmisel ja uute tekkimisel.

Koolivormi üle on arutletud pidevalt. Mina pooldan vormi, mis on üks koolikultuuri ja identiteedi osa. Vorm peab olema mugav, lapsele sobivast materjalist, moodne ja kindlasti andma võimalusi kombineerimiseks.

Tarmo Tamm (Keskerakond):

Toetan ideed luua erakoole. See on üks võimalus hariduse mitmekesistamiseks. Waldorfkool on Põlvamaal ammu olemas ja see kool asub linna külje all Rosma külas. Mäletan seda aega, kui see kool loodi, sest töötasin tollel ajal Põlva vallavanemana ja olen selle kooli algusaastate tegemistega hästi kursis. Inimesed, kes selle kooli sünni juures olid, uskusid selle kooli edusse ja nad pole pidanud pettuma: kool toimib hästi ka tänasel päeval ning lisaks koolile on seal avatud ka eralasteaed. Kui aga erakoole luuakse sinna, kus omavalitsused on otsustanud kooli sulgeda, siis nende koolide asutamise põhjus on see, et meil puudub regionaalpoliitika. Tähendab, et nendes külades on lapsed olemas, aga majanduslikult ei ole omavalitsusel kasulik neid koole ülal pidada ja sellepärast minnakse kergema vastupanu teed. Erakool tähendab aga seda, et lapsevanemad peavad arvestama oluliselt suurema väljaminekuga kui munitsipaalkoolis käivate laste vanemad.

Koolivormi kandmine peaks olema vaba valik ja kui kool koos lastevanematega on nii otsustanud, siis mina küll selles midagi halba ei näe. On aga tõsine probleem, et meie vaesuse juures käib lapsele koolivormi soetamine paljudele lastevanematele üle jõu.

Meelis Mälberg (Reformierakond):

Toetan igati eraalgatust ja seda mitte ainult hariduselu korraldamisel. Alati on kohapealsed vajadused kohalikele inimestele kõige paremini teada. Ja ise oma eluolu korraldades saadakse tavaliselt ka kõige parem tulemus. Riigi ülesanne on eraalgatust (sealhulgas erakoole) rahastada võrdselt teistega.

Mulle kooli eripära rõhutav koolivorm meeldib. Väga armas on näha ühesugustes riietes väikesi koolijütse. Ent kindlasti ei toeta ma üleriigilist kohustusliku vormiriietuse kasutuselevõtmist. Koolivormi kasutuselevõtmine ja selle väljanägemine peab jääma kooli ja lastevanemate otsustada.

Ülo Tulik (IRL):

1. Erakoolidel on oma koht meie haridussüsteemis olemas ning mina olen seda meelt, et hea haridus ei alga heast gümnaasiumist, vaid heast kodust ja heast alusharidusest. Koole luuakse koostöös ja kui kogukonnas lepitakse kokku erakooli moodustamises, siis selles ei näe mina midagi halba. Kindlasti on erakooli moodustamine kulukas ja vaevarikas protsess, aga kui seda tehakse hea alushariduse tagamiseks oma lastele, siis seda tuleb hinnata.

2. Koolivorm on tore asi, aga ei usu, et seda on üleriigiliselt võimalik ja mõistlik kasutusele võtta. Pigem olen seda meelt, et koolil võiks olla küll mingi piirkonda iseloomustav või paikkonnast teatud sõnumit kandev riietumiseks kasutatav ese. Kas see on kampsun, müts või lihtsalt vöö, jäägu iga kooli ja õpilaskonna otsustada, aga tore on Kihnu lapsi vaadata küll, kui nad Kihnu mustrites vestides ringi käivad.

Kohustuslikku koolivormi mina ei poolda, sest olen seda ise tunda saanud ja midagi rõõmsat sellest ajast ei meenu.

Urmas Klaas (Reformierakond):

1. Eestis tegutseb palju erakoole ja käesoleval õppeaastal alustas näiteks mitu kristliku kallakuga erakooli. Meie seadused on üsna liberaalsed ja võimaldavad ka erakoolidele riigi ning omavalitsuse rahalise toetuse. Lisaks sellele võivad erakoolid küsida õppemaksu. Kevadel uuendatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning erakooliseadus soosivad ka õppekava erisusi, mis annavad vabamad raamid erinevatele pedagoogilistele kontseptsioonidele – näiteks waldorfkoolidele. Seega on Eesti riik demokraatliku riigina erakoolide suhtes vägagi soosiv ning minu arvates on see õige ja hea. Pole mingitki põhjust liigitada koole omandivormi järgi õigeteks või valedeks. Peamine on, et lapsed saaksid sellest koolist väga hea hariduse ja harituse.

Erakoolide loojatele panen südamele, et kui nad võtavad vastutuse kool avada, et siis seda suudetakse ja tahetakse ka pidada. Ja pidada nii, et nii õpetajad kui ka kogu õpikeskkond võimaldaksid lastele maksimaalse arengu. See on peamine.

2. Peaksime koolide juhtimisse rohkem kaasama hoolekogusid ja õpilasomavalitsusi. Just neile jätaksin otsustada, kas tahetakse koolivormi või mitte. Riiklikult sellise asja reguleerimine ei ole mõistlik. Vastasel korral peaksime kehtestama ka riikliku koolivormi – see oleks totter. Koolidel on oma lipp, teised sümbolid, kihelkondadel rahvariided – motiive neist saab koolivormi loomise juures kasutada. Olen kindel, et iga kool koos oma hoolekogu ja õpilasomavalitsusega teeb õige otsuse. Elu on näidanud, et maitsekas koolivorm liidab kooliperet rohkem ühte ja aitab tõsta ka kooli mainet.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid):

Erakoolide asutamine maapiirkondades elu maal ei säilita. Küll aga on taoline ettevõtmine suurt lugupidamist vääriv tegevus. Elu kestab maal siis, kui on toimiv maaelupoliitika koos regionaalpoliitikaga, mille kaudu tagatakse jätkusuutlikud töökohad. Praegune istuv valitsus maaelu prioriteediks ei pea. Halenaljakas on see, et tihti asetatakse Kreeka maapiirkondade toimiv poliitika meie maaelust ettepoole. Seda seletavad suured toetused Kreeka majandusele. Kui nii jätkatakse, sureb Eesti maaelu peagi välja. Kui keegi soovib vaielda, vaadaku statistikat – seal on kirjas, millise kiirusega rahvastik maapiirkondades väheneb! Kui kaovad koolid, kaob kultuur ja kombed, kaob kõik.

Koolivormi osas aga suur kummardus Rõuge koolile, kes võttis koolivormi kasutusele. Koolivorm tekitab vormi kandjas austust kooli vastu, kus ta käib. Koolivorm ühtlustab lapsi, keegi ei domineeri riietega teise üle. Ja kui vorm on ilus, teeb see kauniks ka kandja.

Mina olen koolis käinud ajal, kus kanti vormi ja mulle see meeldis. Olen seega koolivormi toetaja ja riik peaks praegusel raskel ajal tagama lastele tasuta koolitoidu ja koolivormi.

Kalvi Kõva (SDE):

Erakoolide loomine on väga vastutusrikas tegevus ja kindlasti ei tohi seda teha kergekäeliselt. Müts maha, kes selle vastutuskoorma enda õlule on võtnud. Samas laste haridus ei ole kindlasti see, millega peaks tegema katsetusi ja regionaalpoliitikat. Hinges olen paindlikuma õppekava ja waldorfkoolisüsteemi põhimõtteline toetaja.

Olen siiralt rõõmus, et minu Rõuge koolis käivad lapsed kannavad koolivormi. Vahva, et mõte, mille kümmekond aastat tagasi välja pakkusin, on reaalsuseks saanud. Olen kindel, et koolivorm loob koolis ühtekuuluvustunde ja sotsiaalsema võrdsuse.

Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.