Võrumaa koolilastele loodud helkurmüts on sedavõrd geniaalne idee, et väärib kindlasti maakonna aasta teo kandidaatide hulka võtmist. Teiselt poolt on tervitatav, et asjaga tegeleb politsei, mille ülesanne on trahvide tegemise kõrval mõelda turvalisema keskkonna loomisele. Helkurmüts aitab parandada turvalisust, sest mütsi pähe saanud esimese klassi lapsed on noored, kogenematud ja vajavad kõige rohkem kaitset. Selleks ei pea isegi politseinik olema, et laste kaitsmise vajadusest aru saada.

On täiesti selge, et meetripikkune juntsu, kes kooli minnes omale vastavalt reeglitele põlve kõrgusele helkuri kinnitab, jääb sellega allapoole auto valgusvihku. Miks muidu ei märka autojuhid maas lamavat inimest – aga just nii kõrgel on lapse põlved. Autojuht märkab kõige paremini oma silmade kõrgusel toimuvat ehk siis ainult väikse lapse peanuppu. Kui see peanupp pole kuidagi valgustatud või märgistatud, siis jääb laps juhile pimedas paraku nähtamatuks.

Mütsiprojektis osalenud koolide lapsed võtsid mütsi rõõmuga vastu ja panid selle kohe esimesel koolipäeval pähe kui koolimütsi. Seda kummalisem on kuulda Võru linna ja Vastseliina valla seletusi, et müts polnud vajalik. Võru linnast võib veel aru saada, sest linnavalitsus on omavalitsusliidust välja astunud ja koolidega tülli pööranud, nii et häid lahendusi sealt tulla ei saagi. Ent Vastseliina vald on seni olnud väga eesrindlik, lisaks läbib valda tiheda liiklusega Tallinna–Luhamaa maantee, kus toimub igal aastal pimedal ajal raskeid liiklusõnnetusi.

Olgu toodud siinkohal Võru politseiniku Elar Sariku sõnad: „Politsei tuletab kõikidele jalakäijatele ning jalgratturitele meelde, et helkuri või valgusallika kandmine teel halva nähtavuse korral ja pimedal ajal on kõigile kohustuslik ning selle puudumisel on tegu karistatav rahatrahviga kuni 40 eurot. Karistusest olulisem on see, et helkuri kandmine pimedal ajal võib päästa iga inimese elu ja tervise, sest vihmas ning pimedal ajal on igal sõidukijuhil teel liikuvat valgustamata inimest pea võimatu märgata.”