KULINAARIA • Kui seni on Väimela olnud põhiliselt tuntud mõisakompleksi, endise sovhoosi ja praeguse kutsekõrgkooli poolest, siis nende kõrvale on tõusmas sealsed kokad, pagarid ning kondiitrid. Nimelt valmisid tänavu Võru linna aastapäeva hiigeltort ja Katariina allee avamise puhul valmistatud kringlid just Väimelas. Tort tehti 2000 inimesele ja kringlitükke jätkus 1000 inimesele. Nende valmistajaks oli salapärase nimega asutus Väimela bistroo, mille kokad olid ise kohal toitu välja jagamas.

Asja lähemalt uurides selgus, et väljast väike bistroo on tegelikult seest palju suurem. Nimelt käib seal iga päev einestamas 200-300 inimest ning veel sama paljudele, näiteks Võru valla ja linna suurtele asutustele, tuuakse toit linna kohale. See tähendab, et väike söögikoht toitlustab päevas ligi 500 inimest.

Väimela toidukoha omapära on avatud köök. Seal söömas käivad inimesed näevad ise, kuidas toit valmib. Nii nagu see on kombeks mitmetes maailma tipprestoranides, kus klientidel ja kokkadel on omavahel silmside. Võib arvata, et sellises kohas on raskem, et mitte öelda võimatu, kliendile pettumust valmistada.

Väimela bistrood juhatab Ülle Kelp, kel on varem ettevõtja kogemus Sõmerpalu kuulsast Argose baarist, mis alustas 1987. aastal ja oli üks esimesi erakätes baare-kooperatiive Eestis. Argos läks kümmekond aastat tagasi hingusele ja pärast seda asus Kelp tööle Väimela bistroosse, mis oli mõned aastad varem tegevust alustanud. Nüüd saab Üllel bistroos töötatud juba kaheksa aastat ja ta võib uhkusega öelda, et Väimela tublid kokad valmistavad üht Eesti maitsvamat pasteeti – Karni pasteeti. Nimelt kuulub Väimela bistroo Arke lihatööstusele, mille kotletid, rulaadid, pasteet ning tarrendis keel ja lihapallid valmivad just Väimelas. Kokku valmistab Väimelas toitu ja eri tooteid 14 inimest.

Lisaks tegeleb Väimela bistroo catering’i ehk lauakatmise teenuse pakkumisega ja klientide hulgas on olnud isegi Portugali saatkond. See on suur tunnustus, arvestades portugallaste kapriisset maitset. Väimela küpsised on näiteks müügil Tallinnas Stockmanni kaubamajas.

Väimela bistroo lööb konkurente heade maitsete kõrval ka taskukohaste hindadega. Näiteks suurte täismehe praadide hinnad on vahemikus 1,7–2,5 eurot ehk sisuliselt antakse süüa poolmuidu. Poolikute praadide hinnad algavad 1 eurost. Sealjuures valmistatakse kõik toidud kohapeal algusest lõpuni valmis nagu heas restoranis. Lugejal tekib ilmselt küsimus, kuidas on võimalik müüa head toitu madala hinnaga, kuid saladus peitub asjaolus, et bistroo omanik on Arke Lihatööstus, millel on oma tapamaja, mistõttu on hea hinnaga värske liha iga päev olemas. Liha pärineb Eesti tootjatelt, kala Leokitelt, samuti on toiduks kasutatavad aedviljad kohalikelt talunikelt. Ainult jahu ja piimatooted tulevad hulgilaost.

„Ma tahan tuua inimesi traditsioonilise maitsva toidu juurde, mis on vürtsitatud uudsusega,” defineerib juhataja Ülle Kelp mõtte, miks ta ajab taga toidu kvaliteeti ja tervislikkust.

Tõsi, poes müüdavatele toodetele on lisatud natuke säilitusainet. Ent muidu maitsevad Väimela tooted, näiteks pasteet, nii nagu maal vanaema juures. Pasteedis sisalduvad tavapärased liha, porgand, maks ja sibul. Maitsetugevdajaid Väimelas ei kasutata. Mis aga peamine – tooted valmivad Väimela tublidel kokkadel käsitsi. Kõiki tooteid saab Väimelast kohapealt osta.