Oleme Eestis suutnud hoida sellist majanduskliimat, mis võimaldab järgmisel aastal pensioneid tõsta rohkem kui kuuel eelneval aastal. Ligi kuueprotsendine pensionitõus tähendab, et inimesele jääb keskmiselt ligikaudu 20 eurot kuus rohkem kätte. Aastas tähendab see keskmiselt 240 euro lisandumist. See on järgmisel aastal Euroopa Liidu üks kiiremaid pensionitõuse, väga võimalik, et isegi kõige kiirem.

Pension ei ole armuand ega kellegi annetus. Tegelikult on pension osa inimese palgast – ainult selle vahega, et selle saab kätte aastate pärast. Sellel on kaks olulist plussi: raha jääb töötegemise eas majandusse rohkem alles ja niinimetatud mustade päevade raha ei saa ette ära raisata. Nii on pension hea kõigile: inimesele, riigile, majandusele ja Eesti elule üleüldse. Kuna elu läheb kallimaks, tõusevad nii palgad kui ka hinnad, siis peavad kasvama ka pensionid.

Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust – palgast. Praeguseid pensione maksavad praegused töötegijad ja homseid need, kes hakkavad tööle tulevikus. Süsteem on sedasi töötanud varsti poolteist sajandit. Selle rajaja oli kaasaegse pensionisüsteemi looja, Saksa „raudne” kantsler Otto von Bismarck. Kuna süsteem seisneb selles, et iga käesolev põlvkond maksab eeloleva pensione, nimetatakse seda süsteemi solidaarseks. Kõik toimib tavaliselt hästi ja ladusalt, aga ühel juhul mitte – siis, kui majanduses puhkeb kriis.

Samas meenutame, et ka siis, kui kõik palgad ja tulud mujal vaid langesid, säilisid pensionite suurused. Tõsi, kasvu ei olnud, kui mitte lugeda kasvuks seda, et mujal kõik langes. Nüüd aga on kriis mööda saamas.

Eelmisel nädalal arutas Vabariigi Valitsus esmakordselt järgmise aasta riigieelarve soovide ja võimaluste üle. Põhjust rõõmustamiseks jätkub. Rahandusministeeriumi kokku löödud numbrid näitavad, et hakkame majandussurutisest toibuma, meie elanike palgad kasvavad, tööpuudus väheneb, mis annab järgmisel aastal võimaluse 1. aprillil tõsta pensione peaaegu kuus protsenti. See teeb igale pensionärile igas kuus 20 lisaeurot ja aastas kokku 240 eurot.

Kuna Eesti on üks väheseid riike, kus majandus tõesti hakkab kosuma ja on vaba teiste riikide võlaikkest, siis on meie pensionikasvu kiirus ka Euroopa Liidu suurim. See kinnitab, et me tõesti hakkame masust üle saama (mis on hea uudis kõigile!) ja et meie riik ei unusta ega kaota oma parimat tahet nende suhtes, kes praegust Eestit, mille üle võime uhked olla, on ehitanud.