Seda ei juhtu just iga päev, et veel septembri keskel müristab ja välku lööb, aga elu näitab, et ka selleks tuleb valmis olla. Nagu selgub eri asutuste esindajate seletustest, siis äikse vastu head abinõud ei ole. Tänapäeval ei ole võimalik kõiki riistu stepslist välja võtta, näiteks elamute katlamajade elektriseadmeid. Kui välk ikka maja taha lööb, siis pole abi ka seadmete vooluvõrgust väljalülitamisest, sest elektriväli on nii võimas. Neis kohtades, kuhu äike tihedalt sisse lööb või kus on selline risk suurem, on ainus abimees kindlustus, mis katab seadmete kahjustamisega seotud kulud. Seal aga, kuhu äike suure tõenäosusega sisse ei löö ja risk väiksem, võiks siiski elektriseadmed igaks juhuks üle käia, sest isegi kui vara on kindlustatud, tähendab seadmete remont mitme nädala pikkust ootamist. Mõistlik on kasutada teatud nippe, mille kohta on võimalik lisa lugeda Elektrilevi ja Elioni kodulehelt internetis.

Ohu hindamisel tuleb arvestada, et maakaablist sagedamini tabab äike õhuliine. Kuna äikese puhul on tegu väga võimsa elektriväljaga, võivad liigpinged võrgus tekkida isegi siis, kui pikne ei taba otseselt liini, vaid lööb näiteks selle lähedusse. Piksest on rohkem ohustatud elektriliinid lagedatel hajaasustusaladel, kus on vähe kõrgeid puid või muid objekte, mis võiksid äikeselaengu maasse juhtida.

Kodus, kus on palju tundlikku ja kallist elektroonikat, on kaitsemeetmete peale põhjust rohkem mõelda. Koduseadmete kaitseks on mõeldud liigpingepiirikud, mis juhivad tekkinud liigse pinge maandussüsteemi ja mida saab osta paljudest elektroonika- ja ehituskauplustest. Tasub tähele panna, et liigpingepiirikute toimimise eelduseks on korralikult välja ehitatud hoone maandussüsteem.

Kõige lihtsam ning odavam viis seadmeid äikese eest kaitsta on vana ja tuntud moodus eemaldada need vooluvõrgust. Niipea kui on kuulda lähenevast äikesest või kui minna suvel pikemaks ajaks kodust eemale, tuleks tõmmata mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja.