KÜSIMUS–VASTUS • Läinud nädal oli üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille raames toimus rida ettevõtmisi kõigis Eesti maakondades, kaasa arvatud Võrumaal. Ettevõtluse areng on praegu eriti oluline, sest ettevõtluse abil luuakse töökohti ja töökohtadest on suur puudus, seda eriti Eesti ääremaakondades nagu Võrumaa. Ettevõtluskeskkonda kujundavad Riigikogu ja valitsuse liikmed, seetõttu küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, millistest ettevõtlusnädala sündmustest nad osa võtsid ning milliseid võimalusi näevad nad Kagu-Eestis ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

Läinud nädalal Riigikogu liikmetele esitatud küsimused olid järgmised: 1. Käesolev nädal on ettevõtlusnädal. Milliseid ettevõtlusnädala üritusi olete külastanud või kavatsete külastada sel nädalal? 2. Ettevõtluse olukorrast sõltub töökohtade loomine. Töökohtade puudus Võrumaal ja mujal Kagu-Eestis näitab siinse ettevõtluse nõrka taset. Kuidas oleks võimalik parandada ettevõtluse olukorda Võrumaal ja mujal Kagu-Eestis?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Rein Randver (SDE): Järjest rohkem kuuleme prob- leeme riigi regionaalsest toimimisest. Eesti on regionaalsete erisuste suuruse poolest Euroopas üks viimaseid, mis tähendab, et Eesti maaelanike (eriti Kagu-Eesti) sissetulekute vahe võrreldes riigi peamistes keskustes elavate inimestega on liialt suur. Ekslikult arvatakse, et meie edu saab rajaneda madalatel maksudel ja odaval tööjõul. Vähe pööratakse tähelepanu sotsiaalsetele küsimustele. Mina pean tähtsaks inimvara ja selle arendamist – näen vajadust teha tihedamat koostööd kohaliku kogukonna, omavalitsuse ning riigi vahel. Praeguses olukorras on riigi roll väga tähis. Pakutavast elukeskkonnast sõltub palju ka selle piirkonna areng. Arendada saab kohaliku ja riigi meetmete ning rahakoti toel. Eelmisel nädalal andsime Riigikogu menetlusse eelnõu, et kohalikud omavalitsused saaksid veelgi enam tegelda ettevõtluskeskkonna arendamisega ja töökohtade loomisega. Kahjuks võimuerakondade häältega lükati eelnõu tagasi.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kohalike omavalitsuste valimiste üks põhiteema Põlva vallas on uute töökohtade loomine ja meie oma valimisplatvormis oleme sellele suurt tähelepanu pööranud. Linnas on valminud korralik tööstuspark ja nüüd on vaja teha teavitustööd, et see koht ettevõtjatele atraktiivseks muuta. Samuti lubame luua stardikapitali uutele alustatavatele ettevõtetele ja sellega ergutada väikeettevõtete teket.

Uusi töökohti saab luua siis, kui riik ja omavalitsus teevad koostööd. Nii Võrus kui ka Põlvas on tööstuspargid välja ehitatud ja suur raha seisab kasutult. Selge on see, et Tallinnast neid tööle ei pane ja seal keegi selle teemaga ei tegele. Omavalitsustele on vaja täiendavat raha, et ettevõtlusteemaga saaks kohapeal tulemuslikult tegeleda.

Ettevõtluse arenguks pandud raha teenib end mitmekordselt tagasi ja raha kasutust peab korraldama maakonna või omavalitsuse tasandil. Minu arvates kõige parem meede on see, et mida Tallinnast kaugemale ettevõte luuakse, seda suurem on riigipoolne investeeringu toetus.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Töökohtade loomine sõltub inimeste ettevõtlikkusest. Ette-
võtlikkuse arendamisele juba maast madalast panustades saab tugineda meie tuleviku edu. Väga mõistlik ja tulevikku vaatav oleks alates põhikoolist õppekavasse viia sisse kohustusliku ainena ettevõtlusõpe, mis annaks alusteadmised majanduse ja rahanduse toimimisest. Praktikumides ehk siis õpilasfirmades saaks juba omandatavaid teadmisi ja ideid reaalses elus katsetada, seejuures riske võtmata, mida edaspidi oma firmat asutades pole võimalik vältida.

Kindlasti kasvatab taoline ettevõtlusõpe ühiskonnas rohkem arusaamist, et riigi rahakoti suurus ei sõltu poliitikute lahkusest ja just ettevõtlikud inimesed on need, kellel saab tulevikus tugineda edukas Eesti.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Meie ettevõtluse arendamise üritused on suures osas olnud üritused ürituste pärast. Erilist villa pole nad andnud. Kui oleks, siis oleks ka ettevõtlus Lõuna-Eestis tasemel. Aga ta ju pole.

2. Minu veendumuse kohaselt ei suuda ükski Lõuna-Eesti omavalitsus omal jõul ettevõtluse arengule eriliselt kaasa aidata. Selleks puudub ressurss. Nii rahaline ressurss kui ka lihtsalt oskus seda teha. Asjatundjaid on valdades vähe, hea tasemega nõustajaid sisse osta ei suudeta, sest nad on kallid. Nii püüavad vallad oma jõuga hakkama saada, kuid tulemus on 20 aasta jooksul olnud üsna nullilähedane.

Minu meelest saaks ettevõtlust tõsta ja uusi töökohti luua vaid üleriigiliste abiprogrammide tulemusel. Ent sellele teele pole Ansipi valitsus läinud ega lähegi, sest tema ja Reformerakonna moraal on niisugune, et igaüks aidaku ennast ise. Aga ilma riigi abita me uusi töökohti luua ei suuda ja ettevõtlust kaasaja tasemele arendada ammugi mitte.

Kagu-Eesti tulevik on minu meelest üsna tume, sest ilma tootmise ja ärita me seda piirkonda edasi arendada ei suuda. Riik aga asjast huvitatud pole. Nii jääbki siinsel rahval vaid üks võimalus: valida kohalikesse volikogudesse uue maailmavaatega vasakpoolseid poliitikuid. Sama tuleks teha ka Riigikogu valimistel ja valida Eestit juhtima uus jõud. Ma arvan, et Keskerakond pakuks ettevõtjaile hoopis paremaid tingimusi kui Reformierakond ja IRL. Eesti ettevõtluse tulevik oleneb ainult rahvast endast.

Urmas Klaas (Reformierakond): Olen ettevõtlusnädala üritustest varem aktiivselt osa võtnud: esinenud ettevõtjatele, osalenud ajurünnakutes, andnud koolides majandusõpetuse tunde jne. Sel aastal kohtumisi-esinemisi konkreetselt selle nädala raames kavas pole. Neid on olnud enne ettevõtlusnädalat ja küllap tuleb ka pärast seda.

On selge, et Kagu-Eesti vajab rohkem ettevõtlust ja töökohti. Kuidas seda saavutada? Minu ettepanekud on järgmised:

• Esimene samm: rohkem koostööd. Omavalitsused peavad senisest rohkem pöörama näo ettevõtjate suunas. Loomulikult ei tohi seda teha teiste eluvaldkondade arvelt, kuid rohkem koostööd ettevõtjatega on väga vajalik. Uue tasandi koostöös saavutame, kui regulaarselt koondame ettevõtjad ümarlauda, kuulame nende ettepanekuid ja arvestame nendega omavalitsust juhtides. Rohkem koostööd tähendab seda, et vähendame bürokraatiat ja kõrvaldame ettevõtluse arengult kõik takistused. Rohkem koostööd saavutame, kui omavalitsused, koondades ettevõtjad ühise laua taha, annavad uue hoo ka ettevõtjatevahelisele koostööle. Praegu imestab nii mõnigi meie kandi ettevõtja, et tal pole aimugi, mida vahetus läheduses toimetav kolleeg õigupoolest teeb. Võib-olla oleks saanud Tallinna asemel hoopis temalt vajaliku teenuse või toote tellida. Raha oleks piirkonda jäänud.

• Teine samm: rohkem avatust. Me peame hakkama endast rohkem rääkima ja enda võimalusi tutvustama. Nii Eestis kui ka välismaal. Põlvas me vaatame väikese kadedusega Võru peale, kuid ometi on neilt õppida. Reformierakondlasele omase tegususega on sealne linnapea meelitanud lühikese ajaga Võrru Saksa investori, kes annab uue arengu Võru soojamajandusele ja lõi Võrru ka 20-le kõrgelt haritud inimesele töökohad kõnekeskuse näol. Nii mõnigi varem pealinna läinud inimene kolis Tallinnast nüüd Võrru tagasi.

Selline aktiivne investoreid-ettevõtjaid otsiv tegevus eeldab kohalikult võimult rohkem avatust, läbimõeldud mainekujundust ning mis väga oluline: endalt rohkem tööd, aktiivsust ja enese harimist. Meie juhid peavad oskama võõrkeeli ja kabinettidest välja tulema, et oma tööga paremini toime tulla. Reformierakonnal on sellised haritud ja agarad inimesed olemas, usaldagem neid!

• Kolmas samm: Euroopa Liidu fondid appi! Näiteks Põlva linn on olnud seni väga tagasihoidlik Euroopa Liidult toetusraha küsima. Valitav uus võim peab pingutama, sest Euroopa toetusraha pole igavene.

Ülo Tulik (IRL): 1. Haiguse tõttu ei saanud ettevõtlusnädala raames toimunud üritustel osaleda.

2. Võrumaa ja ka Kagu-Eesti probleemid ettevõtluse alal on sarnased. Esiteks peame hakkama looma uusi töökohti – need peaks olema paremini tasustatud kui praegused töökohad. Meil on liialt suur teenindussektori osakaal ning suurendada tuleb tootmise ja töötleva tööstuse osakaalu. Vajalik on välja töötada tasuvate töökohtade programm, millega on mõned maavalitsused juba algust teinud. Hädavajalik on Nursipalu harjutusväljaku küsimuse lahendamine, sest kaitsevägi on hea tööandja ja need maakonnad, kus kaitsevägi on kohal, on eelistatud olukorras. Kaitseväe läbi on võimalik suurendada riigi kohalolekut maakonnas. Meie oleme küll käivitanud üksikud tööstusalad läbi EASi, kuid seda tööd tuleb jätkata. Inkubatsioonikeskuse loomine on möödapääsmatu ja hädavajalik ettevõtmine. Meil on hulgaliselt häid Võrumaa kutsehariduskeskuse lõpetajaid, kes soovivad ettevõtlusega alustada, ja just neid silmas pidades on inkubatsioonikeskuse vajalikkus põhjendatud. Lisaks peab ligipääs Võrule paranema. Tartust peab rongiga Tallinna jõudma 80 minutiga ja rööbasbusside käimapanek kolmnurgas Tartu, Valga, Koidula aitab sellele kindlasti kaasa. Vähemtähtis ei ole ka ümberõppe parem korraldus. Me ei peaks massiliselt bussijuhte välja õpetama, vaid silmas tuleb pidada ettevõtete vajadust tööturu osas. Selles osas nurisevad hetkel palju just ettevõtjad. Ülimalt tähtis on uute investeeringute toomine siia regiooni ja siinkohal on tähtis vaadata ka meie suure naabri poole.

Kalvi Kõva (SDE): Ettevõtluse toetamine ja töökohtade loomine on tõenäoliselt kõigi poliitiliste jõudude kõige tähtsam lubadus ning loodan, et ka tegevus. Töökohtade loomise nimel peavad oma panuse andma kõik, nii riik kui ka omavalitsused. Paraku on nii, et seadusega ei ole ettevõtluse arendamine ja töökohtade loomine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Riigikogu liikmena saan algatada seadusi, mis soodustavad ja aitavad kaasa ettevõtluse arengule. Just möödunud nädalal oli Riigikogus hääletusel minu ette valmistatud seadus, mis annaks valdadele ja linnadele ülesande tegelda töökohtade loomisega. Samuti andsime regionaalministrile kohustuse töötada välja kord, kuidas rahastada omavalitsuste sellist tegevust. Kahjuks hääletati see ettepanek IRLi ja Reformierakonna häältega maha. Oma väikeseks töösaavutuseks julgen pidada tunnustatud köökide korda, läbi mille on tegevussuuna ja töö saanud paljud maainimesed.

Priit Sibul (IRL): Inimeste olemasolu, töökohtade ja aktiivsuse vahel on selge seos. Mida rohkem on piirkonnas noori, aktiivseid ja riskijulgeid inimesi, seda enam on eeldust töökohtade tekkeks. Minu hinnangul ei ole väga tõenäoline, et suurte investeeringute tagajärjel tekib uusi suuri tööstusi paljude töökohtadega. Pigem on eeldus see, et areneda saavad need valdkonnad, mis on juba tugevad – puidu- ja toiduainetetööstus. Selles valdkonnas on olemas kvalifitseeritud tööjõud. Teine võimalus on noored ja aktiivsed inimesed, kes ise endile töökohad rajavad ning seeläbi ka teistele tööd pakuvad.

Kõige eelduseks on siiski aktiivsed ja teotahtelised inimesed. Üheks eelduseks on ettevõtlikkuse õpe üldhariduskoolides ja seda mitte niivõrd ainetundidena, kuivõrd integreeritud erinevates ainetes.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Ma ei ole ettevõtlusega seotud, seega ei ole ka  külastanud vastavaid üritusi.

Jah, eks sellest on varemgi juttu olnud, et ettevõtlus on Lõuna-Eestis tagasihoidlik. Kindlasti on omavalitsustel mitmeid võimalusi, kuidas ettevõtlust rohkem soodustada, kasutades ka regionaal-seid erisusi. Tallinnas on olnud seni ettevõtlust soodustav ja linnakodanikke mõistev linnavalitsus. Loodan, et Lõuna-Eesti omavalitsustes tekivad pärast pühapäeva ka ettevõtlust rohkem soosivad omavalitsuste volikogud.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.