KÜSIMUS–VASTUS • Eesti on esimesena maailmas võtnud kasutusele elektroonilise hääletamise süsteemi, mida kasutatakse nii Riigikogu, Euroopa Parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste valimistel. Elektroonilise valimise kasutamine on valijate hulgas üha levinum, ent kahtluse alla on seatud sellise valimissüsteemi turvalisus. Elektroonilise hääletuse vastased väidavad, et neid hääli on kerge võltsida ja raske üle lugeda. Samuti on raske kontrollida, et elektroonilisel hääletusel on tegemist hääletaja enda valikuga, sest arvuti taga on inimest kerge mõjutada.

Uurisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, millist valimise süsteemi nad ise eelistavad ja mida nad arvavad elektroonilise valimise turvalisusest.

Küsimused olid järgmised: 1. Kas valisite kohalike omavalitsuste valimistel elektroonilisel teel või jaoskonnas ja miks? 2. Mitmes riigis venib elektrooniliste valimiste kasutuselevõtt seoses turvalisuse probleemidega. Kas Eestis on elektroonilised valimised piisavalt turvalised? Põhjendage, palun, miks?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Andsin oma hää-le elektroonilisel teel ja tegin seda ka eelmistel Riigikogu valimistel. Usaldan elektroonilise valimissüsteemi loojaid ja arendajaid ning nende tehtud töö on kindlasti turvaline. Ükski tõsiseltvõetav ekspert pole seni e-hääletuse usaldusväärsust kahtluse alla seadnud.

Kindlasti lisandub juba lähiaastatel palju riike, kes hakkavad samuti valimistel ühe alternatiivina e-hääletust kasutama.

Urmas Klaas (Reformierakond): Valisin elektroonilisel teel, sest see on mugavam. Sain oma valiku teha kodus ja nii aega kokku hoida. Mul ei ole põhjust arvata, et elektrooniline valimine ei ole turvaline. Nii meie endi kui ka rahvusvahelised eksperdid on kinnitanud elektrooniliste valimiste turvalisust. Internetipanga turvalisuses või tuludeklaratsiooni elektroonilise täitmise turvalises me ei kahtle. Ei näe põhjust, miks peaks seda tegema valimiste juures.

Rein Randver (SDE): Hääletasin kohalike omavalitsuste volikogude valimistel elektroonilisel teel.
E-hääletamist on pidevalt aastate jooksul edasi arendatud. Elektroonilised valimised on turvalised.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Valimas käisin jaoskonnas, kuna leian, et valimistoiming on midagi enamat kui hiireklikk arvutis. Riigikodanik peab suutma lisaks lipuheiskamisele, hümnilaulmisele ka valimistel oma kodanikukohust väärikalt täita. Korralikud riided selga ja valimisjaoskonnas oma kodanikukohus ära täita ei peaks kellelegi üle jõu käima. Kas see on austus riigi vastu, kui inimene peale peolt tulekut aluspesu väel kellegi poolt mõjutatult täidab kodanikukohustust? Arvutis hääletamine sellise võimaluse annab. Mina leian, et kodanikuks olemine ja riigi austamine eeldab midagi enamat.

Peale Eesti sellisel moel elektroonilist valimist kusagil mujal läbi ei viida. Seni, kuni pole täielikku kindlust elektroonilise hääletamise suhtes, teised riigid seda ka ei kasuta, sest valimised peavad olema täielikult kontrollitavad. Näiteks sakslastele on täiesti mõistetamatu, et elektrooniliselt võib mitu korda häält anda ja oma eelistusi muuta. Alles pärast seda, kui mõni teine riik peale Eesti leiab, et läbi elektroonilise hääletuse on võimalik valimisi läbi viia, hakkan mõtlema selle võimaluse peale.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Mitte mingil juhul ei vali ma interneti kaudu! Sel korral käisin Valga linnas valimas esimesel eelhääletuse päeval ja lasin suure rõõmuga oma sedeli otse valimiskasti. Ma vähemalt tean, et seal on see paber olemas. Kuni valimistulemuste selgumiseni ja nende kinnitamiseni peaks need sedelid alles olema ning neid on võimalus üle lugeda. Isiklikult teen ma alati pabersedelile ühe väikese märgi, nii et võin ta tuhandete seast üles leida, kui selleks vajadus tekib.

Lisaks sellele, et ma usaldan paberhääletamist rohkem kui elektroonilist on põhjus, miks ma jaoskonda minna tahan, ka veel selles, et see on minu jaoks sündmus. Ma tunnen ennast täisväärtusliku Eesti Vabariigi kodanikuna, kes paneb puhta särgi selga, uue lipsu ette, lõhnastab end ja läheb täitma oma kodanikuks olemise kohust. Tunnen sellest naudingut ja uhkust, et võin valida kodumaa tulevikku. Kahjuks on meie valimisjaoskonnad väga viletsas seisus – ei puhvetit, ei muusikat ega õiget pühalikku tunnet. Ent elame ehk üle ja valimas käime ikka.

2. Loomulikult mitmes riigis, õigem oleks aga öelda enamikes arenenud maades,  pole ükski valitsus otsustanud elektroonilise hääletamise poolt. Ja seda põhjusel, et see valimisviis pole turvaline ja pole tagatud inimese õigus olla üksi valimiskabiinis, ilma et keegi sind mõjutaks. Pealegi võidakse sugulaste või laste- ja lastelaste poolt kasutada vanemate inimeste ID-kaarti ning valida vastu eakama inimese tahet. Mis aga kõige tähtsam ja Eestis eriliselt oluline, on see, et me ei suuda kontrollida keskserverite tööd. Näiteks koguneb kandidaadi A poolt hääletanuid 300. Kes garanteerib, et keskserveri operaator ehk patsiga poiss ei lisa neile 300 häälele veel 500? Seega saab kandidaat 800 häält. Kes kontrollib? Mitte keegi? Eriti, nagu meil kombeks, kui kõvakettad hävitatakse kuus päeva peale valimisi. Keda me kardame? Eks ikka elektronhääletamise kontrolli. Nii nagu kartsime parvlaeva Estonia hukkumise tõeliste põhjuste päevavalgele tulemist ja valasime laeva tsemendiga üle. Tegime hukkunuile kohutava külma haua, ilma et õhk neile juurde pääseks. Kahjuks elame ühiskonnas, kus vale ja petmine ning tõe salgamine on muutunud normiks.

Ülo Tulik (IRL): 1. Ei kasutanud nendel valimistel elektroonilist valimissüsteemi, kuna oli meeldiv võimalus valimisjaoskonda Väimelas külastada ning valisin selle seetõttu, et see andis võimaluse kohtuda tuttavate inimestega ja tunnetada valimistepäeva meeleolu.

2. Olen kohtunud paljude asjatundjatega sellel alal ja olen leidnud kinnitust selles osas, et elektrooniline valimissüsteem on piisavalt turvaline. Tallinna televisioonis võib sageli näha samuti asjatundjaid rääkimas elektroonilise valimissüsteemi puudustest, aga need esinejad on suuresti pärit teistest riikidest ega ole kursis meil välja töötatud ja kasutusele võetud süsteemiga. Nende esinemised on olnud minu arusaamise järgi liialt üldsõnalised ja pealiskaudsed. Ainukeseks miinuseks pean asjaolu, et elektrooniliselt hääletades võib inimest ehk kõrvalt keegi mõjutada, aga meie valimissüsteem võimaldab ka hiljem oma otsust muuta, mistõttu ei ole see oluliseks takistuseks selle süsteemi rakendamisel.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Valisin ise ja soovitasin oma lähedastel valida ikka klassikaliselt – valimisjaoskonda külastades oma valik paberile kirjutada. See on ka austus oma riigi ja demokraatia suhtes, s.t et mul on aega selle jaoks ja ma usaldan oma riiki.

Kahtlemata on elektrooniline valimine ajaliselt kiirem, lihtsamat teed minek, modernne. Aga eks IT-inimesed teavad kõige paremini, kuivõrd anonüümne see on või kui usaldusväärne? Olen siiski veendunud, et elektrooniline valimine ei ole veel piisavalt usaldusväärne, ja elu on näidanud, et mida inimmõistus on välja mõelnud, seda suudavad inimesed alati ka kuritarvitada. Tegelikult on mitmeid teiste riikide näiteid, kus elektrooniline valimine on tunnistatud ebausaldusväärseks.

Eestis on elektrooniline hääletamine teatud poliitiliste jõudude huvi. Ma isiklikult pooldan tulevikus elektroonilist valimist, aga see peab olema 100protsendiliselt turvaline ja usaldusväärne ning seda peab suutma ka valijale tõestada. Praegu esineb elektroonilise valimise süsteemis veel mitmeid küsitavusi. Näiteks, miks kustutatakse elektroonilised hääled kiiresti ära, need võiks ju säilida kontrollimiseks kogu valimiste perioodi, miks seda kontrollimist siis kardetakse? Või miks elektroonilise hääletamise puhul võib valija lugematuid kordi ümber valida, paberile kirjutades mitu korda jaoskonnas käia ju ei saa? See pole ju võrdne lähenemine ?

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.