Hää võrokene, talvine pööripäev on selleks korraks läbi ja päike teeb nüüd iga päev jälle kõrgema kaare. On külm, kuid meie südamed on soojad, täis häid soove ega jäätu nii naljalt.
Võttes neil vaiksematel päevadel kokku lõppevat aastat on põhjust rahuloluks. Eelmisel aastavahetusel alanud rahvaloenduse tulemusel selgus, et Eestis elab ligemale 75 000 võru keelt oskavat inimest. See on suurepärane number. Kui ametlikus keelepruugis jääb Võru maakonna elanike arv juba aastaid alla 40 000 hinge, siis on kosutav teada, et need, kes on maakonnast lahkunud, pole oma juuri unustanud.
Mõni kriitik kahtlustab, et 75 000 võib olla üle pakutud number. Keeleeksamit rahvaloendusel ju ei korraldatud, vaid igaüks sai oma südametunnistuse järgi kirja panna, kas ja millist Eestis räägitavat murret ta oskab. Äkki mõni luiskas? Kas neid inimesi saab usaldada? Saab kindlasti. Isegi kui kõik vastanud ei mõista kõnelda võru keeles komistamata, on fakt, et 75 000 inimest seostab end suuremal või vähemal määral Võrumaa ja selle keskuseks oleva Võru linnaga. Neil on meeles lapsepõlvekodu keelepruuk või siis on sisserännanud võtnud selle ilusa kõneviisi omaks.
Meile, 75 000 võrokesele on sõltumata hetke elukohast Võrumaa ja selle keskus sama oluline kui Jeruusalemm kristlastele või Petseri setudele. Ükskõik, kas võroke elab Tallinnas, Helsingis või kaugemal, aga Võrus toimuvad sündmused lähevad talle korda. See loob hea enesetunde. Me pole nii väetid ja viletsad, kui vahel nõrkushetkel arvatakse, vaid kokkuhoidvad inimesed, kes tunnetavad ning väärtustavad oma juuri.
Et Võru linn säilitaks oma keskse koha võrokeste maailmapildis, oleks meeldivaks elukohaks nii praegustele kui ka tulevastele elanikele ning heal tasemel äri- ja teenuskeskus kogu Võrumaale, tuleb sellesse aastast aastasse panustada. Meil kõigil eraldi ja üheskoos.
Iga elanik saab oma kodulinna heaks midagi teha. Kui hoida kodu korras, aed hoolitsetud, majaesine puhas, on juba üsna palju tehtud. Kellel on rohkem soovi kaasa lüüa, küsib naabrilt, kuidas tal läheb ja kas saab talle kuidagi abiks olla. Ehk on võimalik üheskoos midagi ette võtta, et kodutänav oleks veel parem koht, kus olla.
Võrus tervikuna jätkasime 2012. aastal investeerimist meie ühise linnaruumi arendamisse. Uuendamisele läinud Katariina allee on praegu õhtuvalguses silmale päris kena vaadata. Kui ilmad lubavad taas tööga jätkata, saab ehitustöö alleel tuleval aastal lõpetatud, et see oleks suvel hea koht, kus olla nii omainimesel kui ka külalisel.
Tahtsime juba sellel aastal jõuda Kreutzwaldi tänava rekonstrueerimiseni, kuid paraku lükkus töö algusaeg veel kord aasta võrra edasi. Nüüdseks on ehitajaga lepingud sõlmitud ning järgmisel suvel saab Kreutzwaldi tänava alune torustik vahetatud ja tänav ka uue katte.
Tuleval aastal jõuab kätte ka Võru hariduselu ulatuslik uuendamine. Seda nii vormiliselt kui ka sisuliselt. Remont algab Kreutzwaldi gümnaasiumi praeguses hoones Kooli tänaval, samas algavad ettevalmistused Võru 1. põhikooli hoone remondiks. Nagu teada, tuleb praegusesse kirikukooli Võru riigigümnaasium ja põhikool kolib üle Kooli tänava õppekeskusesse.
Kuigi sagimist saab koolide ümber lähiaastail olema päris ohtralt, peaks oodatav tulemus hetke vaevad mitmekordselt tasuma – lapsed ja kooli personal saavad värsked töötingimused ning Võru koolivõrk muutub oma ülesehituselt piirkonnakeskusele kohaseks.
Viimaste aastate raskuste kiuste seisab Võru linn rahanduslikult tugevalt kahe jalaga maas. Pärast 2009. aasta suurt langust ja sellele järgnenud taastumist oleme järgmiseks aastal taas võimelised suurendama lasteaiaõpetajate, koolide teenindava personali ja teiste linnaeelarvest palka saavate inimeste töötasu. Suurenevad sotsiaalkulutused ja linn tagab eakatele ühistranspordi tasuta kasutamise.
Hea lugeja, keegi meist pole ideaalne inimene ja kõik teevad vigu. Sellepärast öeldaksegi, et eksimine on inimlik. Teeme suuremaid ja väiksemaid vigu – selliseid, mis puudutavad vaid meid endid, kuid ka selliseid, mis mõjutavad teisi. Eksimuse paarimees on aga andestus. Andestamine on sama loomulik kui eksimine, sest jätta andestamata, tähendab elada edasi vihkamises ja kättemaksus, mida ei soovita kellelegi. Andestamine ei maksa midagi, kuid ometigi on sellega võimalik palju saavutada.
Head aasta lõppu ning häid mõtteid ja tegusid uuel aastal, hää võrokene!
Lehekülg 8079 / 9259
Siiri Toomik, Vello Pähn, Rainer Kinsigo, Vainu Tamberg, Leila Taal, Helle Jakobi, Tuuli Pähn, Margit Sand, Brigit Beatrix Sand, Brayden Sand, Urmas Sand, Aulis Saarnits, Pille Saarnits, Varstu kevadlaat, Juba küla laat