Sovhoosiveteran meenutab Kas Eestimaal on oma Siber?

Kartulipanek ruutpesitsi. Foto: ERAKOGURUUSMÄE SOVHOOSIAEG • Vastus on eitav, kuigi naljaga pooleks on selleks veidi pikema talve ja sügavama lume pärast ikka Haanjamaad peetud – kui kevadel Kasaritsas juba kaera külvatakse, saab Haanjas ning Ruusmäel veel suusavõistlusi pidada. Ja peetaksegi. Siberiga ei saa teda aga sellepärast võrrelda, et sealse väga viljaka mullaga võrreldes on see Haanjamaa kuplitel vaid 30–32 palli – kümnekonna palli võrra vähem kui mujal Võrumaal. Sellele vaatamata on siingi läbi aegade põldu haritud ja karja kasvatatud, aga ka puu- ja ehitustööga lisa teenitud, Haanjas piipe ja vokkegi meisterdatud.


Kuigi kitsi põlluharijale, on siinne ilus maastik alati matkajatele-puhkajatele meeldinud. Mida aeg edasi, seda rohkem see paikkond ses suhtes kasutust leiab.Käimas on kevadine traktorite ülevaatus.  Foto: ERAKOGU


Nagu igal pool mujal Eestimaal, on ka selle piirkonna ajaloos olnud mitmeid pöördepunkte, raskemaid ja veidi paremaid aegu. Paremateks võib lugeda 1920. aastate algust, mil mõisaorjus oli lõppenud ja meestel talud käes, aga ka 1930. aastate lõppu, mil elujärg pidevalt paranema hakkas.


Kolhoosiaeg tuli ja oli siin nagu mujalgi: pool napist viljasaagist läks riiginormiks, teise poole võttis masinatraktorijaam (MTJ). Väikesed kolhoosid kiratsesid aastaid, alles 1950. aastate lõpuaastatel hakati väikest töötasu saama.


See armas Rogosi–Ruusmäe kant, see sovhoosiaeg …


Tahaks midagi kirja panna Haanjamaa lõunaservast – Rogosist-Ruusmäest, mida sünni- ning kunagise elu- ja töökohana paremini tunnen. Sellest võiks terve raamatu kirjutada. Tegelikult aga ongi see juba olemas, kodu-uurijad Helgi ja Elmar Parts on selle kirja pannud ning see on ka raamatuks trükitud.


Kuna lühikeses kirjutises ei ole võimalik kogu Ruusmäe ajalugu ümber jutustada, valisin selleks ainult ühe väikese perioodi, nimelt sovhoosiaja alates 1959. aasta jaanuarist, sest sellele piirkonnale ja rahvale oli see murranguline aeg. Ka on elus veel paljudki nendest, kes selle kaasa tegid ning 1960.–1970. aastatel ja hiljemgi sovhoosis töötasid. Sovhoosi esimest direktorit Leonhard Kornetit mäletatakse hästi aga praeguseni ja temast räägitakse lausa legende.

(Loe edasi ajalehest või telli pdf.)