Riigikogulane vastab Kagu-Eesti eritingimuste kohta

Foto: WikipediaKÜSIMUS–VASTUS • Kagu-Eesti ettevõtjad on korduvalt väljendanud arvamust, et piirkonna elu edendamiseks tuleks äärealadel kehtestada ettevõtluseks soodustingimused. Seda mõtet on väljendanud ka Võru maavanem Andres Kõiv.


Ettevõtjate arvamuse kohaselt aitaks eritingimused, näiteks maksusoodustused, elavdada kohapealset ettevõtlust, luua uusi töökohti ja nõnda peatada piirkonna inimestest tühjaksjooksmist. Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu saadikutelt nende arvamust eritingimuste kohta: kas pooldate Kagu-Eestile arengu kiirendamiseks eritingimuste või soodustuste andmist ja miks?

Meelis Mälberg (Reformierakond): Lühike vastus on, et ei poolda ega pea seda õigeks. Areng peab olema võrdselt võimalik igas Eesti otsas. Ühele piirkonnale, isegi kui see on minu oma kodukoht, erisuste loomine ei ole õige. Küll aga saab arvessevõtta iga piirkonna vajadusi ja eripära ning sellest lähtudes seada senisest paremini prioriteete toetusmeetmetele.

Valdo Randpere (Reformierakond): Eritingimustest tähtsamaks pean samade võimaluste loomist perifeersetele piirkondadele võrdluses näiteks Tallinnaga. Tähtis on, et
äärealadel saaksid ettevõtted toimida normaalselt ja võimalikult sarnase infrastruktuuri tasemel. Seega – heas korras maanteed, kiire interneti kättesaadavus jms on minu arvates tähtsamad kui eritingimuste loomine.


Tarmo Tamm (Keskerakond): Toetan Kagu-Eesti programmi loomist, mis oleks üks võimalus piirkonna elu elavdamiseks. Setomaa programm on üldjoontes ennast hästi õigustanud ja programmi rahadega on loodud palju uusi töökohti. Olen seisukohal, et rahade jagamine, kaasaarvatult ettevõtluse toetamiseks, võiks olla delegeeritud allapoole, sest kohapeal teatakse palju paremini, keda toetada ja kuidas toetada. Praegu puuduvad nii maa- kui ka kohalikel omavalitsusel rahalised võimalused ettevõtluse toetamiseks.

Heimar Lenk (Keskerakond): Pooldan kahe käega Kagu-Eesti majandusliku arengu kiirendamiseks piirkonnale eritingimuste loomist või andmist. Seda kahel põhjusel:
1) piirkond on pealinnast kaugel ning kogu teeninduspaketile lisanduvad Võru-, Valga- ja Põlvamaal suured transpordikulud;


2) piirkonnas on probleeme kõrge kvaliteediga tööjõu leidmisel.


Need eritingimused võiks olla: soodustused maksupoliitikas või siis riiklik toetus kohalikule ettevõtlusele. Riik võiks ka ise paar suurt ettevõtet Kagu-Eestis üles panna ja anda need siis mõnele erafirmast operaatorile hallata. Paraku pean kahjuks lugejaid kurvastama – neid eritingimusi ei tule. Neid ei tule nii kauaks, kuni praegune Reformierakonna ja IRLi koalitsioon võimu juures on. Riigikogu maakomisjoni liikmena olen selle probleemiga kokku puutunud juba mitme põllumajanduse- ja regionaalministri ametisoleku ajal. Ükski minister pole ettepanekuid kuulda võtnud. Praegune koalitsioon on põhimõtteliselt eritingimuste vastane, sest maaelu areng või elu säilitamine maal ei kuulu selle koalitsiooni eelistuste hulka.

Rein Randver (SDE): Eelnevatel aastatel on Põlva-, Valga- ja Võrumaad toetatud läbi konkreetse regionaalse programmi. Nüüd on jäänud ainult mõned napid toetused riigieelarves. Hetkel on elu piirkondades projektipõhine. Põhiline, et kohapeal jätkuks kaasrahastamiseks vahendeid.


Vajalik oleks, et projektide hindamisel arvestataks rohkem piirkondade eripära. Miks mitte Kagu-Eesti programm? Kohalike omavalitsuste tulubaasi riigieelarves on vaja suurendada.

Urmas Klaas (Reformierakond): Võrumaa ei vaja mingeid eraldi ja erilisi abiprogramme nagu hädine, kes ei suuda oma eluga toime tulla. Pole vaja näiteks Jõgevamaast rohkem abi. Peaksime mõtlema nii, et kas on vaja näiteks mingeid tõukeprogramme, kus meie initsiatiivikad inimesed saaksid tuge oma ettevõtmiste teostamisel. Hiljuti sai rahastamisotsuse puiduklastril põhinev kompetentsikeskus. See ei ole abiraha, vaid stardiraha, mis annab varsti efekti seeläbi, et Kagu-Eestile iseloomulikus puiduvaldkonnas luuakse töökohti juurde. Praegu ettevalmistamisel olev Vana-Võrumaa kultuurilis-majanduslik programm pakuks aga tuge neile ettevõtlikele inimestele, kes tahaksid meie rikka kultuuripärandi pinnalt ettevõtlust arendada, olgu see kas toiduainete või käsitööesemete valmistamine ning turundus ja müük. Sedalaadi suunitlusega programmid on elu edasi viivad. Edu meile kõigile heade ideede genereerimisel, neist on puudus. Programme, kust raha taotleda, on ikka.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Regionaalpoliitika on praeguse valitsuse nõrgalt teostatud valdkond. Nagu põllumajandust, nii arendatakse ka regionaalpoliitikat „tänu” Euroopa Liidu struktuurifondidele.


Pooldan erisuste loomist Eesti eri piirkondadele ja sealhulgas Kagu-Eestile. Ülioluline on töökohtade tekitamine ja investeeringute meelitamine väljapoole Harjumaad. See võimaldaks tööealistel inimestel kodukanti elama-tööle jääda, säiliks elanikkond ja maksumaksjad, pered oleksid õnnelikumad. Pikas perspektiivis oleks see kindlasti kõigile kasulik. Võib-olla oleme sellega siin Eestis hiljaks jäänud, sest tihtipeale kurdetakse oskustööliste puudumise üle. Statistikaameti andmetel luuakse üle 60 protsendi SKTst Harjumaal, sealhulgas Tallinnas, mis tähendab suunda linnriigi tekkimisele. Töökohti on viimastel aastatel loonud vaid Tallinna linn.


Loomulikult peaks kaaluma maksusoodustuste võimaldamist näiteks Kagu-Eesti elanikele, tööandjatele, või kunagi räägitud vabamajandustsoonide rajamist vms. Aga oleme mõistnud, et erisuste loomine ei ole praegu valitsuse prioriteet – maainimene vaadaku ise, kui kaua ta seal vastu peab.

Kalvi Kõva (SDE): Olen kindel, et meie eluolule annaks palju juurde riiklik regionaalarengu programm Vana-Võrumaal. Antud programmi abil oleks võimalik turgutada kohapealset ettevõtluskeskkonda ja piirkonna turundust, kasutades arengupotentsiaalina meie keelelist, kultuurilist ning looduslikku eripära.

Priit Sibul (IRL): Kagu-Eesti on väga rikas. See rikkus seisneb eelkõige kultuurilises mitmekesisuses. Me elame Setumaa, Vana-Võrumaa ja vanausuliste pärimuskultuuride piirkonnas. Riigi tasandil on peetud neid väärtusi väga olulisteks ja on olemas meetmed selle rikkuse hoidmiseks. Mina Riigikogu Setumaa toetusrühma esimehena väga toetan seniseid arenguid. Lisaks kultuurile toetatakse Setumaad ka arenguprogrammi kaudu. Hetkel käib järgmise perioodi mõtestamine ja planeerimine. Hoogsalt on läinud liikuma ka idee Vana-Võrumaa arenguprogrammi osas. Minu jaoks on väga oluline, et riik märkab ja peab vajalikuks kohapealset eripära toetada. See on põhjus, miks siin elatakse ja siia kolitakse. Sest just see on rikkus ja erinevus, mida mujalt ei leia.

Ülo Tulik (IRL) ei vastanud.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD