Neljapäeva hommikul tähistati Taara linnakus piduliku rivistusega 2. jalaväebrigaadi kümnendat aastapäeva. Ühtlasi anti üle ergutused tublimatele ja ametisse kinnitati reservväelastest koosneva 3. Kuperjanovi pataljoni ülem Marko Pungar.
Mitte ese, vaid protsess
2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Mati Tikerpuu juhatas pärast lippude toomist ning vabariigi hümni laulmist oma sõnavõtu sisse juhtides tähelepanu, kuidas brigaad, mis justkui on ametlikult nimisõna, ei ole oma tähenduses seda teps mitte. „Oleme täna kogunenud siia, et koos 2. jalaväebrigaadiga ning heade külalistega tähistada brigaadi kümnendat sünnipäeva. Jalaväebrigaad on nimisõna, kuid nimisõnadel on see häda, et need viitavad konkreetsele asjale. Tihti ka staatilisele esemele. Mis on brigaad? On see taristu? Või on need hoopis baasid või varustus? On need inimesed? Peagi kolime me staabi teise kohta, samamoodi ka sõjaaja varustuse. Kõik see muutub, ka inimesed siin muutuvad. Seetõttu ei saa brigaad olla kindlasti nimisõna, vaid see on protsess!” põhjendab Tikerpuu. Ta lisas, et brigaadi kujul on tegemist pideva muutumise ja pideva tegevusega, mida hoiab elus soov elada vabas riigis ja ise otsustada selle üle, kuidas elada. Ei ole vahet, mis inimesed, millises linnakus ning millise varustusega parasjagu seisavad.
FOTOD: Aigar Nagel
.jpg)
.jpg)
