Päästjad sai esmaspäeva õhtul kell 18.50 äreva sõnumi Kanepi vallas asuvast Piigaste Südamekodust, kus oli lift alla kukkunud ning seal olnud inimesed lõksu jäänud, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
Piigaste Südamekodu juhataja Ester Paapi sõnutsi kukkus lift rikke tõttu mitu korrust allapoole - kolmandalt korruselt esimese ja nullkorruse vahepeale. «Liftis olid kolm hooldekodu töötajat, kellest kaks said jalaluumurrud. Eks nad kõik olid šokis. Olin ise sel ajal juba koju läinud, kui nad mulle juhtunust teatasid. Palusin neil helistada päästeametisse, et päästjad nad liftist välja aitaksid. Kohale tuli ka kiirabi. Päästjad said õnneks keldrikorruse liftiukse lahti ning töötajad sealtkaudu kätte.»
Õnnetuse põhjust veel teada ei ole. «Ekspertiis alles toimub. Liftifirma esindajad on kohapeal käinud ning põhjuste väljaselgitamine käib. Väiksemaid rikkeid on seni ikka ette tulnud, aga liftifirma on alati kohal käinud ja hoolduse teinud. Lift pärineb aastast 2010 või 2011. Alati ju usaldame, et hooldus on tehtud,» sõnas juhataja.
Kui seni viidi üleval elavatele hoolealustele toitu liftiga, siis mõnda aega tuleb käia trepist. «Aga meil on väga tublid töötajad. Hoolealused meil allkorrusel liftiga ei käi, vaid tulevad trepist. Nende liikumine liftirikke tõttu häiritud ei ole. Kui olid elektrikatkestused, siis ei töötanud ju lift samamoodi. Aga hakkama saime,» lausus Paap.
Liftide hooldamisega tegeleva ettevõtte Liftitehnik mehaanik Christopher Alango ütles, et konkreetse juhtumi kohta tal info puudub, aga inimesi vedavatel liftidel on olemas mehaanilised allakukkumist takistavad seadmed, mis üldiselt ei tohiks selliste õnnetuste tekkimist lubada. «Üldiselt on jah püüdurid, kiilud, mingisugune kontrollimatut allakukkumist takistav seade on olemas.»
Kui kiiresti lifti pidur reageerib, oleneb Alango sõnul lifti tüübist. «On ta trosslift, hüdrauliline, on erinevaid variante. On selline seade nagu kiiruspiiraja, mis siis, kui kabiini liikumiskiirus –harilikult allasuunas liikudes– läheb mingisugusest eelsätitud kiirusest üle, lukustub, tõmbab automaatselt trossi, tross tõmbab kiilud või püüdurid peale. See on puhtmehaaniline seade, töötab ka ilma elektrita. Seda selleks, et kui tross katkeb, siis ei saa tekkida kontrollimatut kukkumist.»
Selliseid pidureid ei pruugi aga olla seadmetel, mis klassifikatsiooni järgi pole liftid, vaid näiteks tõstukid, mis pole mõeldud inimeste transpordiks. «Aga kui inimesed seal sees olid, siis ma eeldan, et see oli reisilift,» tõdes mehaanik.
Pidur peaks tema sõnul üldiselt olema lollikindel seade ja õnnetus väga õnnetute asjaolude kokkusattumine. «Kui mehaaniline rike on sedavõrd suur, et mõni komponent on purunenud või kinni kiilunud mingil põhjusel, võib tõesti õnnetus juhtuda, aga siis nad peavad seadmed ikka väga halvas seisus olema. Üldiselt rakendumisjõud on nii suured, et isegi natuke roostes mehhanism ikka töötab,» ütles Alango.
«Eks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet saadab ekspertiisi peale ja siis tuvastatakse, mis seal juhtus,» lisas ta.