MEELEAVALDUS v AKTSIOON v PROTEST 24. veebruaril, Eesti Vabariigi sünnipäeval toimunud maksupoliitika-vastasest aktsioonist võtsid osa ligi 5000 inimest. Üle kahe piiripunkti sõitis Lätti ligi 1500 autot, kus igas oli keskmiselt kolm-neli inimest.

Laupäeval veetsid just need tuhanded inimesed oma laupäeva Läti linnas Mazsalacas, et koos meelt avaldada Eesti valitsuse praeguse maksupoliitika vastu.

Võru linnast startis laupäeva hommikul ligi 140pealine autodekolonn Läti poole, eesotsas Võrumaa korraldaja ja eestvedaja Angela Rootsiga, kelle sõnul oli osalejaid kohale tulnud väga palju. Rahvaalgatus kujunes eestvedajate sõnul suuremaks, kui nad olid eales arvanud ja selle üle oli korraldajatel vaid hea meel.

PILDIGALERII osa 1

PILDIGALERII osa 2

Ühe korraldaja Taavi Leppiku sõnul oli laupäevase kogunemise eesmärgiks teha Eesti rahvas valitsuse jaoks nähtavaks ja kuuldavaks. „Eesti rahvas peab julgema kõva häälega välja öelda, mida rahvas arvab. Täna ületas piiri nii palju inimesi ainuüksi selleks, et protestida praeguste poliitikute otsuste ja käitumiste vastu,” lisas ta avameelselt.

Ühe korraldaja, saarlase Maria Kaljuste sõnul pole asi ainult aktsiiside tõstmises ja õllehindades. „Kütuse hind tõuseb juba kordades ja see omakorda tõstab kõikide kaupade hindasid. Tavakodanikul pole aktsiisist sooja ega külma, vaid kauba hinnast, millega ta süüa koju ostab,” peab ta oma kõnet -17kraadises külmas. Ta vihjab oma kõnes haritud ja lugupeetud ministritele, kes oma rumaluses ei osanud ette näha, mis toimuma hakkab. Pool Ida-Virumaast käib Jaanilinnas toidu ja muu kauba järel ja sellest ei taheta rääkida. Piirikaubandus ei käi vaid Lätiga. Riigist viiakse välja miljoneid, mille olemasolu keegi ei tunnista,” lisas Kaljuste oma sõnavõttudes.

Üleskutses räägiti ka sellest, et poliitikud on meie, maksumaksjate raha eest end üles löönud ja tähistasid Tallinnas rõõmsalt vabariigi sünnipäeva. Samal ajal peavad tuhanded teised inimesed kodus sente lugema ja mõtlema, kas veab järgmise palgapäevani välja. Aktsioonis osalejatel pole midagi Eesti Vabariigi vastu. Kõik seal olijad on oma riigi hoidjad, kuid enamik neist ei saaa leppida sellega, kuidas seda seni on juhitud. Kõnelejate poolt on tulnud isegi ettepanek valitsus ümber korraldada ja kui vaja, kas või põhiseaduse drastilise muutmisega.

Võim ei tohiks olla nende poliitikute käes, keda rahvas sisuliselt vihkab, vaid rahva otsustusõigust tuleb austada, mitte lihtsalt eemale lükata.

Ette loeti samuti kiri maksumaksjate liidult, kust selgus et praegune maksupoliitika tõendab ainult seda, kuidas on laastatud Lõuna-Eesti majandust ja elavdatud Põhja-Läti majandust. „Mitte kunagi varem ei ole aktsiisilaekumised nii palju prognoosile alla jäänud kui nüüd. Jutt ei käi ainult alkoholiaktsiisist, vaid ka tubakast ja kütusest. Saamata jäänud aktsiisile lisandub ka käibemaks. Väidetavalt on Lätis jäänud veel üks kaubaartikkel kallimaks kui Eestis, see on kohv. Sellised poliitikud, kes polnud piisavalt pädevad piirikaubandust ette nägema, ei ole pädevad riiki juhtima. Eestlane on samuti majanduslikutl mõtlev inimene nagu on Tallinna külastav soomlane, Saksamaalt õlut ostvad taanlased ja kõik teised majanduslikult mõtlevad inimesed, kes kasutavad Euroopa Liitu kuulumisega kaasnevaid õigusi. Õigus välismaalt kaupu osta on samasugune põhiõigus nagu välismaal reisida, õppida või tööl käia. Inimesed soovivad maksurahu ja hinnastabiilsust,” luges Taavi Leppik ette maksumaksjate liidu kirja.

Maksumaksjate liit omakorda kutsub üles Eesti rahvast olema poliitikute vastu nõudlikumad ja ning suhtuma kriitiliselt kõikidesse lubadustesse, millel puudub reaalne kate.

Korraldajad tänasid aktsiooni toetamise ja parkimise korraldamise eest Läti riiki ja Läti politseid. Aktsiooni läbiviimise eest vastutavad isikud lõpetasid oma kõned enne pimedat.

Protestimeelne üritus lõppes rahumeelselt. “„Maksud sõidavad Lätti” korraldustiimi kuuluvad 13 aktivisti Harjumaalt, Pärnumaalt, Tartumaalt, Võrumaalt, Saaremaalt, Ida-Virumaalt, Viljandimaalt, Järvamaalt, Läänemaalt ja Lääne-Virumaalt.