FOTOD Volikogu liige ei näe põhjust kõiki Võru linna munitsipaallasteaedu remontida
PABERLEHT > Järgneva viie aasta jooksul plaanib Võru linn remontida ja nüüdisajastada neli linna munitsipaallasteaeda. See tähendab rohkem kui kuue miljoni euro suurust investeeringut Võru linna eelarves järgneva viie aasta jooksul.
Esimeste ehitustöödega plaanitakse alustada 2020. märtsis Võru Päkapiku lasteaias, kus hädavajalikke remonditöid on oodatud juba aastaid.
Linnavolikogu liikme Anti Haugase hinnangul võtab linn endale sellega liiga suured kohustused ning ta ei leia, et investeeringud oleksid pikemas perspektiivis põhjendatud.
Pole põhjendatud
„Mina ei leia, et meil läheks nelja renoveeritud lasteaeda kümne aasta pärast vaja”, ütleb linnavolikogu liige Anti Haugas, kelle sõnul on Võru linnas neli lasteaeda, aga vajadus oleks reaalselt kolme järele. „Miks peab praeguse eelarvestrateegia järgi lasteaedadesse nii palju investeerima?” küsib ta.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Maalt linna? Siis peaks ehk lugema maakonna arengukava ja vastama palju maale neid noori on jäänud kes tahaks kindlasti Nt Varstust Võrru tulla. Suund on ikka Tartu poole. Ja ennustamisegs pole siin tegemist. Praegune laste (1-7 Aastased) Võru linnas ja maakonnas on teada. Selle järgi vōid ka paika panna palju nt 8 aasta pärast on põhikooli lapsi! Või arvad sa et vahepeal tuleb busdigs Võrru 100 - 120 last juurde?!
Mis sa jahud.
8a ei ole võimalik ette ennustada, eriti veel lasteaia kohtade arvu.
Hetkel tulevad noored maalt linna ja see trend jätkub.
Maal ei ole tööd.
Kui Võru linna lähedal tööd ei ole, siis noored liiguvad edasi Tartu suunas.
Mõned aastad seda liikumist ei toimu.
seda rände jura võid WC lehitseda
Kõige suurem on rahvaarvu muutuste mõju haridusteenuse pakkumisele. Lasteaiaealiste laste arv väheneb järgnevatel aastatel olulisel määral. 2016/2017 õppeaastal osales lasteaiaõppes 87% linna lastest vanuses 1,5 kuni 6 eluaastat. Arvestades sama proportsiooni rände-stsenaariumi laste arvule, väheneb aastaks 2030 teenust vajavate laste arv ligi 45% (baasstsenaariumi puhul ligi 24%). Aastaks 2030 on lasteaiakohtade vajadus linnas 340-400 (vastavalt baas- ja rände-stsenaariumile). Tegelikkuses on aga kohtade vajadus mõnevõrra suurem, kuna linnas käivad lasteaias ka ümberkaudsete omavalitsuste lapsed. Seega kujuneb tegelikuks kohtade vajaduseks 450-580. Võttes aluseks seaduses määratud lasteaiakohtade normaalarvu rühmas, jääb erineva stsenaariumi puhul täitmata kohtade arv (eeldusel, et teistest omavalitsuste laste arv ei vähene) vahemikku 55-180.
iseennast toeta väää
Refid kardavad, et siis ei jää neile üldse raha kui nad peaks võimule tulema. Tegelikult on see nende valitsemise lõppresultaat- hävitada elu isegi väikelinnades, rääkimata maal.
Nüüd sain aru nende plaanidest.
või akna taga piilumas mida noored õhtuti teevad?