Teisipäevases Võrumaa Teatajas avaldasime lugeja foto tühjast riigikogu saalist. Foto öeldakse olevat tuhat sõna. See foto kõnetas paljusid. Küsiti, et äkki on tegu varajase aprillinaljaga.
Üks lugeja meenutas lugu, kus laps küsib:

„Isa, miks on riigikogu liikmeiks valitud ka vaimulikke?”

„Selleks ikka, et nad palvetaks.”

„Kas riigikogu eest?”

„Ei. Nad jälgivad riigikogu tööd ja palvetavad siis rahva eest.”

Möödunud nädalal toimunud Võru maakonnaplaneeringu avalikul arutelul oli kaitseministeeriumi esindajale palju küsimusi seoses riigikaitseehitiste piiranguvööndiga. Vastaja oli parasjagu hädas tumedate slaidide ja vastuste otsimisega ning ütles: „Kaitseministeerium teeb rätsepatööd ja ei ole mingi Zara või H&M.”

23. märtsi „Terevisiooni” oli kutsutud haldusreformist rääkima Sulev Valner, ja kui küsiti, et miks reformikaart Lõuna-Eestis nii kirju on, siis tuli vastuseks: „Pusle, noh, noh pusle … väga palju selgust on veel ees.”

Sellest tuleb vist nii aru saada, et mittemidagitegemise eest on veel väga palju palgapäevi ees.

Hiljuti tehti nalja nalja üle, et alates 1. aprillist hakkab Võrumaal sõitma palju uusi busse. Teadjamad teadsid, et ei hakka!?

Üleeile tegi Võrumaa Teataja reporter koos foto-, video ja droonimeeskonnaga uue bussiga linnas ja linna lähistel suure ringi. Homme hakkavad ilusad bussid sõitma ja see ei ole aprillinali.

Busside liinilemineku üle tehti pigem aprillinalja pealinnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.

Me oleme omadega nii hoogu läinud, et tarvis on meenutada professor Mati Heidmetsa mõtet: kuhu oleme teel? Kas edasi Euroopasse ja samal ajal tagasi Eestisse? Kuhu siis? Kas edasi või tagasi? Tagasi Eestisse tähendab naasmist juurte juurde, et minna edasi.

Homme on karjalaskepäev, mil loomad tuli kas või korraks üle laudaukse ajada ja esimene karjasevits valmis lõigata. Värske õhk ja päikesevalgus pidi loomad talvetardumusest äratama. Meie keerasime äsja kellad suveajale, kuigi kevad on alles noor. Suvele mõelda on hea.