VIDEO: Kuidas töötab suitsuandur

Keskerakond soovib saada 2011. aasta riigikogu valimistel kasutatud e-hääletusele õiguslikku hinnangut ning esitas kolmapäeval Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) sellesisulise kaebuse.

EIK-le saadetud avalduse kohaselt tõestas noor IT huviline riigikogu valimistel kasutatud e-hääletuse süsteemi ebaturvalisuse meedia vahendusel ning OSCE/ODIHR ekspertidele, et e-hääletamise tarbeks loodud valijarakendus oli hõlpsasti manipuleeritav, seisab Keskerakonna kaebuses.

"Keskerakonna arvates ei vasta tänane e-hääletuse õiguslik regulatsioon ja e-hääletuse korraldus Eesti vabariigi põhiseadusele. E-hääletuse süsteem sisaldab väga suuri turvariske. Elektroonilise hääletuse süsteemi läbipaistmatus õõnestab nii valimistulemuste kui ka kogu avaliku võimu usaldusväärsust," selgitas erakonna peasekretär Priit Toobal BNS-ile kohtu poole pöördumise põhjusi.

Kõrgemate riigiametnike keskmine kuupalk oli 2012. aastal 1706 eurot ehk 1,9 Eesti keskmist brutokuupalka, selgub neljapäeval rahandusministeeriumis tutvustatud avaliku teenistuse aastaraamatust. 

Võrreldes 2011. aastaga kasvas palk 4,4 protsenti. Vanemametnike keskmine brutopalk oli aga 956 eurot ehk 1,1 keskmist palka, mis on 6,1 protsenti suurem kui 2011. aastal. Nii kõrgemate riigiametnike kui ka vanemametnike puhul on keskmine kõrgeim palgatase põhiseaduslikes institutsioonides ja neid teenindavates asutustes, kus kõrgemad riigiametnikud teenivad 2,4-kordset ning vanemametnikud 1,6-kordset Eesti keskmist palka.

Kõrgemate riigiametnike osas oli järgmine kõrgeim ehk 2,1-kordne keskmine palk majandusministeeriumis ja 2,0-kordne rahandusministeeriumis. Madalaim ehk 1,6-kordne oli see välisministeeriumis.

Kohalike omavalitsuste ametiasutuste kõrgemate ametnike keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal 1,4 Eesti keskmist. Võrreldes 2011. aastaga oli kõrgemate ametnike keskmine brutokuupalk kasvanud 3,8 protsenti. Vanemametnike keskmine kuupalk oli 1,1 keskmist kuupalka, mis on 4,3 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal.

Kohalike omavalitsuste palkasid mõjutab regionaalsetest palgatasemete erinevustest tulenev surve. Seega teenivad Tallinna linnavalitsuse kõrgemad ametnikud 29 protsenti kõrgemat palka ning vanemametnikud 34 protsenti kõrgemat palka kui teistes linnavalitsustes keskmiselt.

Tegevusvaldkonniti oli avaliku teenistuse kõrgeim keskmine brutokuupalk 1448 eurot infos ja sides, millele järgnesid finants- ja kindlustustegevus 1433 ja elektrienergia 1297 euroga. Väikseim ehk 557 eurot oli palk majutuses ja toitlustuses.

Turu palgasurve varieerub erinevatele avaliku teenistuse asutustele. Näiteks konkureerib majandusministeerium tööjõuturul kõrgelt tasustatud info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse sektoriga, kultuuriministeerium aga pigem madalamalt tasustatud kunsti ja meelelahutuse sektoriga. Palgaturu erinevustest lähtuvalt peaks nende ministeeriumide keskmine palk erinema pea kaks korda. See läheks aga vastuollu avaliku teenistuse sisemise õigluse printsiibiga, mille kohaselt peaksid erinevate ministeeriumide sarnast tööd tegevad ametnikud saama ligikaudu samaväärset palka.

Lisaks tegevusvaldkondadele varieeruvad palgatasemed Eestis ka maakonniti. Tallinnas ja Harjumaal on tunduvalt suuremad palgad kui mujal maakondades. Tallinna ja Harjumaa keskmine brutopalk ületab Eesti keskmist palka 887 eurot vastavalt 13,1 ja 11,4 protsenti. Ühegi teise maakonna palgatase aga Eesti keskmise palgani ei ulatu. Väikseim oli palk Võru maakonnas, kus see oli 654 eurot.

Riigikogus neljapäeval toimuva maaelu arengukava arutelu eel tuletavad Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda jätkuvalt meelde, et Eesti tootjate ebavõrdseid konkurentsitingimusi arvestades peab uue arengukava prioriteet olema Eesti toidutootmise konkurentsivõime kindlustamine.

„Tunneme heameelt, et uus arengukava sisaldab mitmeid meetmeid, mis aitavad tõsta Eesti põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimet. Varasemast enam on näiteks tähelepanu pööratud põllumajandussaaduste töötlemise alastele investeeringutele, mis on oluline kodumaise toidutoorme väärindamiseks ja turustamiseks,“ ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Samas teeb tema sõnul muret, et uuel perioodil on kavas vähendada põllumajandustootmise arendamiseks ettenähtud investeeringutoetuse eelarvet seniselt 191-lt 163 miljonile eurole, mis on sektori investeerimisvajadust arvestades ilmselgelt ebapiisav. "Kodumaise toidutoorme konkurentsivõime võrreldes importkaubaga sõltub otseselt investeeringutest esmatootmise kaasajastamiseks,“ lisas Sõrmus.

Maaelu arengukavas tuleks põllumeeste hinnangul parandada meetmete sidusust ja omavahelist loogikat – erinevate ettevõtete vajadused ja võimalused on erinevad, mida tuleks arvestada meetmete kujundamisel. „Täpsustada tuleks põllumajanduse investeeringutoetuse andmise põhimõtteid. Traktoritele tuleks eelistada pikaajalisi investeeringuid tootmishoonetesse ja statsionaarsetesse seadmetesse," märkis põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.

Kuna eelnõu kohaselt on väiksema müügituluga ettevõtetele abikõlblikud ka mobiilsed masinad, siis tuleks Kreegipuu sõnul põllumajandusettevõtete investeeringumeetme eelarve jagada kaheks, arvestades seejuures sihtgrupi proportsioone Eesti põllumajanduse kogutoodangus. "Majanduslikult optimaalsete investeeringute võimaldamiseks tuleks mõnevõrra tõsta toetuse maksimaalset summat ettevõtte kohta,“ lisas Kreegipuu.

Põllumajandusminimisteeriumi ettepanekuga, mille kohaselt saavad majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust küsida vaid mikropõllumajandusettevõtted, saavad põllumehed nõustuda vaid tingimusel, et põllumajanduse investeeringumeetme sihtgrupp piiratakse aktiivsete toidutootjatega ja toetuse andmisel eelistatakse pikaajalisi investeeringuid. See tagaks mõlema meetme omavahelise kooskõla ja investeeringupoliitika eesmärgid oleksid paremini arusaadavad, märkisid põllumehed.

"Avaldame kahetsust, et valitsus ei leidnud võimalust järgmisel aastal üleminekutoetuse maksmiseks riigieelarvest, kuid loodame, et riigikogu parandab selle vea. Kuna järgmisest aastast tõotavad tänase seisuga märkimisväärselt väheneda aktiivsete põllumajandustootjate sissetulekud, siis oleme nõus jätma otsetoetusteks broneeritud 19 miljonit eurot maaelu arengukava meetmete rahastamiseks, kui see summa suunatakse keskkonnasõbraliku majandamise meetme toetusmäära tõstmiseks, veiste karjatamise toetamiseks käesoleva perioodi tingimustel ja põllumajanduse investeeringutoetuseks eelpool toodud tingimustel," seisab põllumeeste avalduses.

Mahepõllumajandusliku tootmise toetamisel tuleb põllumeeste hinnangul arengukava piiratud eelarvet arvestades eesmärgiks seada tootmisele orienteeritud mahetootjate majanduslik jätkusuutlikkus, mahepõllumajanduse tootlikkus ning mahetoodete jõudmine tarbijateni."Kinnitame, et kohaliku algatuse toetamine on meie jaoks endiselt oluline, kuid senisest enam tuleks Leader-meetme raames toetada ettevõtlusega seotud projekte, mis on eelduseks maapiirkondades töökohtade loomisel ja säilitamisel. Maapiirkondade arengu paremaks toetamiseks peaks Leader-lähenemist uuel perioodil toetama ka teistest EL-i struktuurifondidest," seisab Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja avalduses.

Saksa juurtega Danpower Eesti AS avab homme pidulikult Võru kõnekeskuse, mis hakkab teenindama Saksamaa suuremate kommunaalteenuste pakkujate hulka kuuluva Enercity Hannoveri kliente.

„Meie kõnekeskuse töötajate koolitustsükkel algas 2. septembril ning oleme seniste tulemuste ja edasiliikumise tempoga väga rahul,“ rääkis Danpower Eesti AS juhatuse liige Kairi von Wolff. „Klientide teenindamisega alustame 1. detsembril.“

Võru kõnekeskuse teenuseid hakkab kasutama Saksamaa suuremate kommunaalteenuse pakkujate sekka kuuluv Enercity. Ettevõte varustab kliente elektri, gaasi, vee ja soojusenergiaga.

„Meie töölõiguks on Enercity Hannoveri piirkonna klientide teenindamine,“ jätkas von Wolff. „Kõnekeskuse teenindajad hakkavad andma teavet kontserni pakutavate teenuste ja hindade kohta ning vastavad kliendi küsimustele kas telefonitsi või e-posti teel.“

Kõnekeskus alustab 18 kõrgelt kvalifitseeritud ja väga head saksa keelt oskava klienditeenindajaga ning tulevikus on ettevõttel kavas töökohtade arvu suurendada. „Järgmisel aastal palkame juurde veel seitse töötajat,“ kinnitas von Wolff.

Võru linnapea Jüri Kaveri sõnul on Danpoweri kõnekeskus suurepärane näide, kuidas on võimalik Võrus uusi töökohti luua. „Tuleb olla investoritele avatud ja ei tasu karta muutusi,“ ütles ta. „Danpower Eesti on tõsiseltvõetav ja pikaajaliste sihtidega investor, kelle ettevõtmistele nii Võrus kui Eestis laiemalt tuleb edu soovida.“

Danpower Eesti AS juhatuse liige Markus Süßmanni sõnul etendas kõnekeskuse asukohavalikul tähtsat rolli sünergia efekt Danpoweri gruppi kuuluva Võru soojatootmisettevõttega. „Võru linnas on väga hea töö- ja elukeskkond, mis kõnekeskuse avamisega muutub veelgi paremaks,“ rääkis Süßmann.

Kaveri sõnul on linnavalitsuse uute töökohtade loomisele orienteeritud tegevus hakanud vilja kandma. „Ma olen käinud välja veksli, et lähema nelja aasta jooksul lisandub Võru ettevõtetesse 150 uut töökohta. Nagu näha, on mõtestatud investorsuhete korraldamise puhul see eesmärk saavutatav.“