Kompetentsikeskus sai rohelise tule

Võru linn, mis seni pidurdas Väimelasse rajatava puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rahastamist, andis eilse otsusega keskuse rajamiseks 74 495 eurot, mis katab linna kolme aasta panuse ja võimaldab keskuse projekti käima lükata.

Võru volikogus on seni olnud kompetentsikeskuse teemal kaks eri leeri. Ühed, kes keskuse rajamist tulihingeliselt pooldavad, ja teised, kes sellele sama tulihingeliselt vastu seisavad. Nii näiteks oli eile kompetentsikeskusele jäigalt vastu Võru linnavolikogu eelmise koosseisu esimees Erki Saarman, kes ütles, et linn ei peaks rahastama selliseid ärilisi ettevõtmisi.

Pealtnäha võib tõesti tunduda, et milleks linnale keskus, mis pealegi ei asu Võru linnas, vaid Võru vallas. Võib öelda, et tegemist on Võru praeguse linnapea Anti Allase isikliku jonniga, kuna just Allas tegeles kompetentsikeskuse rajamise ideega juba maavalitsuses töötades ja üritab nüüd oma projekti linnas läbi suruda. Ilma linna toetuseta oleks projekt surnud, sest mitmed omavalitsused on seadnud projekti toetamisel tingimuseks, et selles osaleksid kõik teised omavalitsused, kaasa arvatud Võru linn. Seni oli Võru linn vastu ja see pärssis väiksemate omavalitsuste liitumist ning kogu asja õnnestumist.

Samal ajal ei ole kompetentsikeskusele eraldatav summa suur, võrreldes näiteks selle kokku ligi poole miljoni euroga, mis kulus pangamaja ostmiseks ja millest tagasi pole suurt midagi tulnud. Maja väärtus on praegu tunduvalt alla ostuhinna, mis tähendab, et tehinguga on linn saanud vähemasti samas vääringus kahju, kui kuluks kompetentsikeskuse toetamiseks. Kompetentsikeskuse taga ei seisa mitte kivi ja klaas, vaid reaalsed inimesed, kellest tõuseb kasu muu hulgas Võru linnas tegutsevatele ettevõtetele.

Seda indu, millega kutsehariduskeskuse juht Tanel Linnus on käinud mööda maakonda kompetentsikeskuse projekti tutvustamas ja toetust küsimas, võib ainult imetleda. Kui samasuguse innuga töötaksid omavalitsusjuhid, saaksid tehtud paljud suured asjad.