Tarkuse okkaline tee Võrumaale

Öeldakse, et julge hundi rind on rasvane. Võrumaa kutsehariduskeskuse juhi Tanel Linnuse poolt oli väga julge samm taotleda Võrumaale ühte kuuest Eestisse rajatavast tarkust jagavast kompetentsikekusest. Praegu võib öelda, et tema ponnistused on vilja kandnud.

Tänu targale keskusele jõuab Võrumaale 3,2 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi raha. Kui eurotoetused ettevõtetesse võivad konkurentsi moonutada ja tekitada huvide konflikte, siis haridusele mõeldud toetused teevad teadaolevalt ainult head. Öeldakse, et haridusse tehtud investeering toob kõige rohkem tagasi.

Võrumaa mure on olnud, et suuremad targaks saamist soodustavad toetused ja investeeringud siia ei jõua. Mait Klaasseni kunagiste ponnistuste tulemusel ühendati kaks hädist kooli: Võru ja Väimela tehnikumid üheks korralikuks kooliks, millele omistati isegi rakenduskõrghariduse erialad, ent see on olnud laiemas plaanis kõik. Õigem oleks öelda, et tarkust on hakatud vaikselt ära viima, sest rakenduskõrghariduse erialad otsustas valitsus Väimelast kaotada. Kõrgharidusele mõeldud toetused on Lõuna-Eestis koondunud kõik Tartu linna ja erinevalt Tallinna ülikoolist, mis on asutanud Põhja-Eestis koole nii Haapsallu kui ka Rakverre, pole Tartu ülikool väiksematesse Kagu-Eesti linnadesse laienenud.

Seda enam on suur ime, et kõrgemat taset nõudva kompetentsikeskuse loomine Väimelasse üldse võimalikuks sai. Tänada tuleb siin kohalikke ettevõtjaid, näiteks mööbliettevõtte Suwem endist juhti Kaido Mäesalu, kelle jaoks muutus piirkonna areng ja eriti kompetentsikeskuse loomine südameasjaks.

Võrumaa majanduse alustalaks on puit ja puidutööstus. Kohalike puiduettevõtete jaoks on tarkust jagava keskuse loomine elu ja surma küsimus. Ettevõtted on väiksed ega suuda iseseisvalt arendusosakondi ülal pidada, kuid ilma tootearenduseta tänapäevases konkurentsis kaugele ei jõua. Isegi AS Suwem, mis on lihtsast allhanketellimuste täitjast kasvanud oma kaubamärki omavaks tuntud tegijaks, vajab tootearenduseks abi.