Justiitsministeerium on kohtutäiturit mitu korda korrale kutsunud

AJALUGU Teisipäev, 22. märts 2011

ÜLEKOHUS ❯ Võru jõhker kohtutäitur Taive Peedosaar, kes on oma hoolimatu tegutsemisega viinud meeleheite äärele nii töötu Antsla mehe kui ka raske puudega vanainimese Vagulast, ütles endavastaseid süüdistusi kommenteerides, et need on laim. Pöördumisel justiitsministeeriumisse selgus siiski, et juba ainuüksi eelmisel aastal esitati justiitsministeeriumile Taive Peedosaare peale üheksa kaebust. Neist kahel korral tuvastas ministeerium täituri käitumises ka rikkumise ja juhtis sellele tema tähelepanu.

„Eelmisel aastal esitati justiitsministeeriumile Taive Peedosaare peale üheksa kaebust,” kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus. „Neist kahel juhul tuvastati puudused kohtutäituri töös ja neile on ka kohtutäituri tähelepanu juhitud.”

Justiitsministeerium ei saa täiturit kohustada

Justiitsministeerium, kes kohtutäiturite tegevuse seaduslikkuse üle järelevalvet teostab ja täiturite eksimustele tähelepanu juhib, annab Peedosaare ja Kozilansi vaidluses õiguse Kozilansile, kelle pere peab Peedosaare ebaseadusliku tegevuse tõttu rahata elama.

„Vastab tõele, et sissetuleku arestimisel peab kohtutäitur säilitama võlgnikule miinimumi,” kommenteeris ministeeriumi pressinõunik, lisades: „Kuna kohtutäituritel puudub juurdepääs võlgniku arveldusarvetele ja neil pole iseseisvalt võimalik välja selgitada, millised sissetulekud võlgniku kontole laekuvad, tuleb võlgnikul arestimisele mittekuuluva sissetuleku säilimiseks esitada kohtutäiturile vastav avaldus ning kindlasti ka tõendid selle kohta, millised mittearestitavad summad võlgniku kontole laekuvad. Alles seejärel saab kohtutäitur võlgnikule miinimumi säilitada. Juhul, kui võlgnik ei ole nõus esitama kohtutäiturile tõendeid oma kontole laekuvate summade kohta, ei ole kohtutäitur kohustatud ka miinimumsissetulekut säilitama. Ehk lihtsamalt öeldes – selleks, et kohtutäitur saaks täita oma kohustust, peab võlgnik esmalt täitma oma kohustuse.”

Seda kõike on Heino Kozilans juba korduvalt teinud. Ta on esitanud Taive Peedosaarele mitmeid nii kirjalikke kui suulisi palveid vabastada oma kontol miinimumsissetulek, märkides ära andmed nii enda kui oma 3- ja 5aastase lapse kohta.

Peedosaar on seepeale kas vaikinud või määranud talle kokkusaamiseks aja, kus on öelnud, et ei pea talle kontole midagi jätma. Ehk siis rikkunud südamerahuga seadust.

Mida sellisel juhul teha? Mida teha, kui täitur, kelle seaduserikkumistele ministeerium on korduvalt tähelepanu juhtinud, lihtsalt vilistab „tähelepanujuhtimistele” ja jätkab rikkumiste toimepanemist?

„Justiitsministeeriumi pädevus kohtutäituri ametitegevuse kontrollimiseks on piiratud,” selgitas pressinõunik. „Kohtutäitur on oma ametis sõltumatu ja teeb täitemenetluse läbiviimisel otsuseid enda nimel ja vastutusel. Justiitsministeerium ei saa kohtutäiturit kohustada mingi toimingu tegemiseks või selle tegemata jätmiseks. Justiitsministeerium ei saa ka anda kohtutäiturile juhiseid õiguse tõlgendamiseks ega hinnata kohtutäituri õigusliku lahenduse otstarbekust.”

Heino Kozilansil ja teistel täituri tegevuse tõttu kannatanutel soovitab ministeerium pöörduda kohtutäituri enda poole.

„Menetlusosalistel on täitemenetluses oma õiguste kaitseks võimalik kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale. Esmalt tuleb esitada kaebus kohtutäiturile. Kohtutäitur peab kaebuse suhtes tegema kirjaliku otsuse. Kui menetlusosaline otsusega rahul ei ole, on tal võimalik pöörduda maakohtusse. Ilma kohtutäiturile kaebamata kohtusse pöörduda ei saa,” vahendas pressiesindaja.

Ehk siis hetkel kehtiv seadus näeb ette nii, et kohtutäituri poolt alandatud ja ukse taha visatud võlgnikul tuleb ikkagi esmalt täituri ukse taha minna ja temalt kirjalikku otsust paluda. Kuid mida teha siis, kui kohtutäitur kirjalikku otsust ei tee ja võlgniku telefonikõne peale toru hargile paneb?

Mati Kadak: „Kaevata võib ka täituri tegevusetuse peale”

Kohtutäiturite koja aseesimehe Mati Kadaku sõnul võib sellisel juhul, kui täitur keeldub otsust tegemast, kaevata täituri tegevusetuse peale kohtusse. „Kohtusse võib kaevata nii täituri tegevuse kui tegevusetuse peale,” selgitas Kadak.

Aseesimehe sõnul kohtutäiturite koda täiturite tegevuse seaduslikkuse üle järelevalvet ei teosta. „Sellega tegeleb justiitsministeerium,” kommenteeris ta.

Küll on kojal oma aukohus, mis vaatab läbi kaebusi täiturite käitumise peale ja sinna on Mati Kadaku sõnul põhjust kaebust esitada sel, kes leiab, et täitur on tema suhtes vääritult käitunud. Kaebus kohtutäituri käitumise peale vaadatakse koja aseesimehe sõnul läbi ühe kuu jooksul.

Kuid mida peab inimene tegema siis, kui kohtutäitur talle füüsilist jõudu kasutades kallale või luba küsimata tema elamisse tungib? Näiteks too Vagula memm, kes sai Taive Peedosaare külaskäigust sellise trauma, et kukkus suurest ehmatusest vastu ahju, ja peab nüüd rahusteid neelama?

„Sellisel juhul tuleks kindlasti kutsuda politsei,” vastas Kadak.

Võlgnik võib pöörduda ka otse kohtusse

Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamme sõnul võivad need, kes leiavad, et kohtutäitur nende asjas otsuse tegemisega viivitab, pöörduda otse kohtu poole.

„Seaduse järgi eelneb kohtutäituri tegevuse peale esitatavale kaebusele kohtueelne menetlus ehk et kohtus saab vaidlustada kohtutäituri tehtud otsust. Kuid samas on isikul õigus pöörduda otse kohtusse, kui kohtutäitur viivitab otsuse tegemisega.”

Rahata elavat Antsla meest Heino Kozilansi panevad ametkondade vastused kurvalt naeratama. Ta on seda kõike juba proovinud ja korduvalt. Justiitsministeeriumist sai ta vastuseks, et peab pöörduma kohtu poole, kohtust, et peab pöörduma kohtutäituri poole. Kohtutäitur aga, kes peab langetama mingisugusegi otsuse, et Kozilans tema peale kaevata saaks, ei tee midagi.

Räsitud meest ei lohuta ka see, et talle nüüd lõpuks, pärast neljakuulist ootamist riigi kulul advokaat määrati. „Tean seda advokaati küll, ta elab Valgas,” ütles Kozilans. „Aga tema ju ei sõida minu juurde Antslasse, mina pean sõitma tema juurde. Aga mille eest ma sõidan? Mul ei ole ju sentigi raha.”

Õigus küll – kohtutäitur Taive Peedosaar, kellega suhtlemiseks Kozilansile advokaat määrati, on ju ta kontod arestinud ja võtnud sealt viimasegi raha. Nõnda et mehel pole raha leivagi jaoks. Bussisõidust Valka ei maksa niisiis unistatagi.

Nii et vaata seda asja ühelt- või teiselt poolt – kõik algab ikkagi pihta Peedosaarest ehk üldistatult ühe ametniku liiga suurest ja kontrollimatust võimust ühe inimese üle.