Unehäired pole probleem, mille eest ära joosta

HEA UNI • Uni, eriti hea uni, mõjutab inimese igapäevategevust väga suurel määral ning une puudujäägid võivad inimese töö- ja eraelule põhjustada väga suuri kahjustusi. Kuigi unehäireid võib mõnes mõttes pidada tänapäeva inimese „moodsaks haiguseks”, on inimesed unetusega maadelnud juba sadu, et mitte öelda tuhandeid aastaid.

Veebruari keskpaiku saavad ka Võrumaa lammaste lugejad oma probleemile kodu ligidalt lahendust otsima minna – 12. jaanuaril avati Kubija hotellis Mae Pindmaa unekliinik, mis on Tallinnas tegutseva unekliiniku Võru haru.

„Varem juhtus sageli nii, et mina sõitsin uuringute läbiviimiseks Tallinna ja patsient tegi sama. Sel pole ju mingit mõtet!” räägib unedoktor Mae Pindmaa, miks Võrru oma pisike unekliinik rajada otsustati. Jaanuarikuu lõpus käis Kubija hotelli unekliiniku osa vilgas sisustamine, veebruari keskpaiku proovitakse aparatuuri testpatsientidel, et hiljem abivajajail uuringuid läbi viia.

Unehäired on tõsine probleem

Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud une ja ärkveloleku režiim. Uneaeg koosneb perioodiliselt korduvatest, kuid proportsionaal-selt muutuvatest tsüklitest. Unetsükli kolm osa on: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni, hommikupoole ööd unenägude uni. Süvaunel on tähtis roll füüsilise ja vaimse jõu taastamisel, unetsükli edukal „läbimisel” tunneb inimene end hommikul puhanuna ja värskena. Eksperdid ütlevad, et täiskasvanud inimene vajab enda väljapuhkamiseks ööpäevas seitse-kaheksa tundi und, koolilapsed võiksid magada üheksa tundi.

Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaater Tuuliki Hion sõnab, et ennast tasuks jälgima hakata siis, kui vähene uni hakkab segama igapäevaelu ja kui probleemid unega kestavad kauem kui üks kuu sagedusega kolm või enam korda nädalas. „Sageli kaasneb sellega mure une pärast, inimene hakkab end sundima magama jääma,” ütleb Hion ning lisab, et voodis vähkremine ja pidev unele mõtlemine peletavad Une-Mati sootuks minema. Selleks, et vältida mõtlemist mitte magamajäämisele, on targem voodist mõneks ajaks välja tulla ja tegeleda mõne meelepärase asjaga, näiteks lugeda raamatut, teha käsitööd või vaadata aknast välja. Selle juures on aga oluline meeles pidada, et voodist välja tulles ei tohiks väga eredat tuld põlema panna, sest see ergutab unetut veelgi. Paha mõte pole ka lambaid lugeda, sest siis unustab inimene hetkeks mure une pärast ära ja magamajäämine on kergem. Paraku tuleb tõdeda, et alati see siiski ei aita.

Unetuse taga võib olla mitmeid terviseprobleeme

Unedoktor Mae Pindmaa ütleb, et tihti pole unehäired iseseisev probleem ja sageli on nad põhjustatud mitmetest muudest probleemidest. Sageli maadlevad unetusega südame- ja veresoonkonnahaigustega inimesed, samuti ülekaalulised. Viimastel aastakümnetel on tehtud mitmeid uuringuid, mis tõestavad, et ööpäevas kuus või vähem tundi magavad inimesed kalduvad nendest inimestest enam lihavusele, kes magavad kauem. Eriti teravalt tuleb uneaja ja kehakaalu vaheline seos esile laste ja noorte puhul – need, kes magavad vähem, on sageli ülekaalulised.

Vähe sellest, et unehäired mõjutavad inimese füüsilist tervist, kannatab sageli ka hädasolija vaimne pool. Mae Pindmaa sõnab, et probleemid unega teevad inimese sageli närviliseks, kergesti ärrituvaks ning seepärast võivad kannatada ka ülejäänud perekonnaliikmed ja lähedased. Ka see häirib igapäevaelu, kui näiteks norskav pereisa ei lase pereemal öösel rahulikult magama jääda. Kaasnevad lahkhelid ja enne kui hilja, tuleb hakata otsima lahendust.

Unerohud polegi alati pahad

Mitmed inimesed otsustavad oma unehäired maha vaikida ja apteeki abi otsima minna (tuletame meelde, et Eestis kannatab erinevate unehäirete all ligi kümme protsenti inimestest). Tuuliki Hion ütleb, et väga paljud inimesed saavad pingelisel eluperioodil abi käsimüügiravimitest ja professionaalset abi ei vaja: „Umbes üks protsent Eesti elanikkonnast kasutab magamajäämiseks retsepti alusel saadavaid uinuteid, kusjuures nende sobivus on igal inimesel väga erinev – mõni saabki looduslikust ravimist abi ja talle sellest piisab. Meie kliinikusse tulevad tavaliselt aga just need patsiendid, keda apteegirohud aidanud pole ja kellel mure une pärast aina süveneb.” Siiski ütleb Hion, et unerohtude võtmist ei soovitata mitte mingil juhul päevapealt. Tabletikuuri järsk lõpetamine toob endaga kaasa vastureaktsiooni, mis tähendab, et ilma tabletita und ei tule.

Organism on uinutiga juba harjunud ja rahvakeeli öeldes kaotab pea. See toob omakorda kaasa uue vajaduse kasutada uinuteid, sest pidev magamatus on inimesele väga kurnav. Uinutitest tuleb loobuda järkjärguliselt. Oluline on õppida eneseabivõtteid unetuse vastu ja unetuse pikemaaegsel püsimisel end arstil uurida lasta, et kindlaks teha, ega unetuse põhjus pole hingamise või liigutuste häiretes, mis vajavad teistsugust ravi.

Unetuse ravivõtetest

Mõistagi soovib unehäiretega hädasolija kiiret lahendust oma probleemidele. Milles aga lasub lunastus? Tuuliki Hion kirjeldab Tartu ülikooli psühhiaatriakliiniku ravivõtteid erinevalt. Selleks rakendatakse une kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, mis on inimesele ja tema emotsioonidele lähenemine tunnetuse vahendusel. Seanssidel räägitakse inimestele une olemusest, selle tähtsusest ja antakse erinevaid soovitusi hea une saamiseks. „Kui need ei aita, hakkame läbi viima uuringuid,” ütleb Hion. Nii nagu Tartu kliinikumis, täidavad ka Mae Pindmaa unekliinikus patsiendid unepäeviku, kuhu pannakse kirja kõik unega seonduv. Hiljem analüüsitakse iga inimese unepäevikut eraldi ja võetakse vastu otsus, kui tõsine kellegi probleem on ning kas ja kuidas alustada ravi. Ravi määrab arst ja vastavalt probleemile on selleks kas tablettravi, psühhoteraapia või midagi muud.

Mae Pindmaa jääb ravivõtete koha pealt napisõnaliseks, ent lausub, et sageli võib abi olla ka aja maha võtmisest, liikumisharrastuste suurendamisest ja eelkõige endaga tegelemisest.

Inimene kui üks tervik

Alternatiivraviga tegelev Metsamoor ehk Irje Karjus ütleb, et ka tema poole on pöördunud unehäiretega inimesi: „Enamasti on olnud tegemist insomniaga, kuid käinud on ka apnoe, õudusunenägude, öiste ärevushäirete või voodimärgamiste käes vaevlejaid. Olen soovitanud homöopaatilist ravi, mis on olnud kõige efektiivsemate tulemustega. Akuutsetel juhtudel on abi ka järjekindlast taimeravist, mis eeldab siiski individuaalset lähenemist ning seetõttu ka erinevate taimede ja dooside sobivust erinevate sümptomite puhul.”

Metsamoor usub, et enne arsti juurde tormamist peaks inimene kõigepealt tegema tutvust iseendaga – vaatama nii enda sisse kui ka ümbritsevat maailma ja muutma oma mõtlemist. „Inimene on üks tervik ja hea uni on seotud kõigega, mis toimub nii meie sees kui ka meie ümber. Hea uni annab hea tervise,” sõnab ta lõpetuseks.

HEA UNE HÜGIEEN

• Selleks, et uni oleks täisväärtuslik ja järgmisel päeval oleks jõudu igapäevatoimetusi teha, on väga oluline unehügieen, mis koosneb kümnest alljärgnevast reeglist. Neid korralikult täites teeb inimene head nii oma unele kui ka üldisele tervisele.

1. Mine voodisse, kui oled unine. 2. Tõuse voodist igal hommikul ühel ja samal ajal, isegi nädalavahetustel. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui ühe tunni võrra.
3. Väldi magamist päeval. 4. Väldi alkoholi tarvitamist kaks tundi enne magamaminekut. 5. Väldi kohvi joomist pärast kella 16 või kuus tundi enne magamaminekut. Tee endale selgeks sellised ravimid, toidud ja joogid, mis sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid. 6. Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamaminekut. 7. Liigu regulaarselt õhtul, kuid väldi ülemäärast füüsilist pingutust. 8. Tee magamistuba võimalikult uinumisele ja une säilitamisele soodsaks (vaikus, temperatuur, valgustus). 9. Enne magamaminekut tegele millegi rahustavaga, lõõgastu. 10. Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Öösel ärgates ära söö, sest see võib muutuda harjumuseks.

Allikas: TÕSTAMAA TERVISEKESKUSE KODULEHEKÜLG

TÜÜPILISEMAD UNEHÄIRED JA NENDE ILMINGUD

• Unetus ehk insomnia – korduvad raskused uinumisega, raskused une kestvusega, raskused une püsivusega (sagedased ja korduvad ärkamised). • Uneaegsed hingamishäired – vali norskamine, öised hingamispeetuse episoodid, lämbumistunne unes, korduvad ärkamised öö jooksul, päevane väsimus, unisus. • Narkolepsia – ülemäärane unisus ja korduvad lühiajalised unevajadused, mis kestavad umbes kümme kuni 15 minutit. • Liigunisus – mittekosutav uni ja sellega kaasnev liigne väsimus, raskus olla ärkvel hilisõhtul ja ärgata hommikul, uneaja pikenemine. • Niinimetatud rahutud jalad – rahutus- ja ebamugavustunne jalgades ning sellega kaasnev vajadus jalgu liigutada, öised ärkamised rahutus- ja ebamugavustunde tõttu jalgades.

Allikas: TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI KODULEHEKÜLG

Selle kirje kommentaarid on nüüd suletud.