Võrus Meegomäel asuv Võrumaa raviasutus, mis kannab ambitsioonikat nimetust Lõuna-Eesti haigla, näeb välja nagu Hiltoni hotell ning on varsti hotell ka seestpoolt, kui hooldusravi ja hooldekodu teenuste osakaal tõuseb.
Ühelt poolt võib tekkida küsimus, kas 1,7 miljonit eurot, mis on Võru mõistes hiiglaslik summa, on mõtet investeerida hotellitubadesse, täpsemalt 74 voodikohta? Hooldekodu kohtadest ei näi puudust olevat. Isegi samas Lõuna-Eesti haiglas oli enne remonti veel vabu kohti küllaga, kuna masu ajal töö kaotanud noored tõid oma vanemad hooldekodust koju tagasi. Pigem oleks võinud raha panna üldise majanduskeskkonna parandamisse, et noortel oleks rohkem tööd ja seeläbi jaksaksid hooldeteenuste eest maksta. Toetuse asemel nõutakse hooldusravi patsientidelt juba kaks aastat 15protsendilist omaosalust, ligi kuus eurot päevas. Hooldusravi on operatsioonijärgselt elementaarne ja selle eest raha küsimine näitab, et vaatamata kõrgele sotsiaalmaksule liigutakse Eestis vaikselt tasulise arstiabi poole.
Teiselt poolt on hooldeteenuste osakaalu tõus haiglate puhul paratamatus, sest kuna maapiirkondade elanikkond vananeb, ent noored soovivad elada omaette, suureneb ka vajadus hooldekodu kohtade järele. Kaasaja hooldekodud on oma olemuselt hotellid ja mis saab selle vastu olla, kui inimesed eelistavad oma viimased elupäevad veeta hotellimõnusid nautides? Ei saa ette heita, kui Euroopa Liit soovib tagada vanuritele kaasaegsed elutingimused. Vanglad juba on nagu hotellid ja loodetavasti jõuab ükskord kätte seegi aeg, mil tavalise tööinimese elutingimused Euroopa tasemele jõuavad.
Teisipäeval haiglas ringi käies ja renoveerimistöödega tutvudes võis igaüks veenduda, et vanurite tingimused hooldekodus on tõepoolest superluks. Lisaks veel super asukoht männimetsa all, taustaks linnulaul. Kui arvestada praegust hooldekodu maksumust, mis on 19 eurot ööpäevas, siis sellise hinnaga ei leia Võrumaalt naljalt hotelli tasemel ööbimisvõimalust, rääkimata sellest, et hinna sees oleks nii toit kui ka hooldeteenused.