KÜSIMUS–VASTUS • Ei ole eriti hea elada riigis, kus riigisisene turvalisus järjest väheneb, arstiabijärjekorrad järjest pikenevad, õpetajad streigivad ja inimeste usk riiki mureneb, leiab riigikogulane Tarmo Tamm, kelle arvates on ametnike palgatõus hädavajalik. Mida arvavad ametnike pikisilmi oodatud palgatõusust teised riigikogulased, saate lugeda alljärgnevalt. Küsisime neilt seekord: 1. Eestis on ametnike palgad viieks aastaks külmutatud, ent viimasel ajal on tulnud vihjeid ametnike palkade tõstmise vajaduse kohta. Millisel seisukohal olete riigiametnike palgatõusu osas – kas see on õigustatud ja miks? 2. Mis aitaks Eestis töötajate palka tõsta?

Valdo Randpere (Reformierakond): Täitsa selgelt on olemas ootus palgatõusuks. Kas see on võimalik ja mis ulatuses, see sõltub eelkõige Eesti majanduse arengust ja maksude laekumisest. Eesti töötajate palga tõstmise abimeesteks on efektiivsuse tõus, kasvav välis- ja sisenõudlus ning ettevõtete kasumlikkuse kasv.

Rein Randver (SDE): Eelmisel aastal kasvas Eestis keskmine palk ligikaudu kuus protsenti. Tegelikult enamikul palgad ei tõusnud, vaid langesid. Kui võrrelda regiooniti, siis meie piirkonna keskmised töötasud on alla Eesti keskmise. Igapäevase elu toimimiseks on hinnad siin aga pigem üle Eesti keskmise! Seega lootused, ootused palkade tõusuks järgmisel aastal on inimestel olemas. Riigieelarvega seonduvalt on vajalik tõsta õpetajate, pääste-, politseiametnike ja tervikuna avaliku sektori töötajate palkasid. Tervishoiusüsteemi edukaks toimimiseks on palgatõus möödapääsmatu.

On ka teatavad ohud. Näiteks haridustöötajate palgatõus ei tohi kahjustada toimivat koolielu. Ka kohalikel omavalitsustel ei ole rahalisi vahendeid täiendavateks palgatõusudeks koolide, lasteaedade, raamatukogude, rahvamajade ja teiste asutuste töötajatele.

2012. aasta riigieelarve menetlemisel tegid sotsiaal-demokraadid ettepanekuid valdkondade palgatõusudeks koos katteallikate ehk rahadega. Kahjuks meid ei toetatud. Jätkame selle tööga 2013. aasta riigieelarve menetlemisel.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Olen seisukohal, et palku peaks alati tõstma, kui selleks võimalus on. Hinnad ju kappavad kohutava kiirusega üles. Statistika on selline, et keskmise palga numbri viivad üles kõrget palka saavad riigiettevõtete (Eesti Energia, Estonian Air jt) juhtivtöötajate palgad, kuid umbes pool ametnikest teenib alla keskmise palga. Uue riigiteenistujate töö tasustamise seadusega on nad kaotamas ka palju soodustusi, näiteks avaliku teenistuse lisa pensionipõlveks, lisapuhkuseks jms.

Seega – suure osa ametnike seis pole kiita. Nende ainsaks eeliseks on see, et kui koht just konkursi all ei ole, siis võib loota pikka tööstaaži ühel kohal. Koondamise hirm on väiksem kui erasektoris. Seega oleks palgatõusu soov õigustatud küll. Ent Eesti riigi ehk valitsuse näpud on põhjas. Rahandusminister näppab juba käibevahendeid töötukassast ja nüüd tahab ka haigekassat endale saada. Nii et lisaraha palgatõusuks lihtsalt pole. Jääb üle vaid sisemiste reservide arvel palku tõsta, mis tähendab, et laseme osa rahvast lahti ja need, kes jäävad, saaks natuke rohkem.   
2. Esialgu mitte miski. Riigisektori palku saab tõsta vaid riigi sissetulekute suurendamise arvel. Seega peab laekuma rohkem makse. Lähiajal aga vaevalt rohkem makse laekuma hakkab, sest rahvas on vaene, hoiab kokku. Poes püütakse isegi toidu arvelt säästa, autoga sõidetakse vähem jne. See aga vähendab käibemaksu ja aktsiise.

Kahjuks on ka Eesti ettevõtluse areng Euroopa omast kõvasti maas. Toodangut on vähe, toodangu kvaliteet madal, ettevõtjad ahned ja tööviljakus vilets.

Mina isiklikult ei näe lähiaastatel küll mingeid märke olukorra paranemiseks. Seega – ressurss riigiametnike palgatõusuks on üsna nigel. Ministeeriumid on küsinud järgmise aasta palkade tõstmiseks kokku 80 miljonit eurot. Kahtlen, et minister Ligi selle raha neile leiab.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Olen seisukohal, et ametnike palkade tõstmine on hädavajalik, sest vastasel juhul riigi seisukohalt vajalike spetsialistide lahkumine jätkub. Ei ole eriti hea elada riigis, kus riigisisene turvalisus järjest väheneb, arstiabijärjekorrad järjest pikenevad, õpetajad streigivad ja inimeste usk riiki mureneb. Väide, et selleks raha ei ole, ei ole tõene – tuleb lihtsalt prioriteedid paika panna ja hakata järjest rohkem inimest väärtustama. Tuleb teha valik selle vahel, kas panna raha betooni või maksta inimestele natuke kõrgemat palka.

Uudistest võib järjest rohkem lugeda, et mõnedel ministeeriumitel ja ametitel ei ole rahapuudust, sest seda raha jätkub ulmelistele välissõitudele ja koolitustele. Põlva puhul võin tuua näite, et olukorras, kus koolikohtadest ei ole puudus, ehitab vald linna äärde uut koolimaja. Seda miljonit või rohkemat eurot, mis kulub ehituseks valla rahakotist, võiks vabalt inimeste palkade tõstmiseks kulutada. Selliseid näiteid on Eesti täis, kus on ehitatud objekte, mis on jäänud poolikuks või seisavad kasutult. Lugesin just, kui palju ministeeriumid vajavad täiendavalt raha järgmise aasta palgatõusuks. Seda puuduolevat raha oleks lihtne leida, kui hakataks rakendama astmelist tulumaksu, sest vaesemat inimest enam millegagi maksustada ei ole võimalik. Kõik seisab kinni tahtmises muuta senist poliitikat ja seni kehtinud põhimõtteid.

Urmas Klaas (Reformierakond): Kui rääkida ametnike palgatõusust, siis saab see tulla eelkõige asutuste endi sisemise töökorralduse parandamise kaudu. Riigieelarve küll suureneb, kuid seda palgatõusuks kulutada oleks väär. Võtame näiteks kaitseministeeriumi. Me täidame oma lubadust ja kulutame kaks protsenti SKPst kaitseväele. See on väga suur raha. Samas aga kuuleme sellest, et väike palk sunnib ohvitsere kaitseväest lahkuma. Minu soovitus on, et kaitseminister vaataks prioriteedid üle. Kas peame veelgi investeerima nii-öelda betooni või oleks nüüd aeg kaitseväelaste palgad üle vaadata? Mina soovitan viimast ja olen kindel, et see on selle kahe protsendi sees võimalik.

Palgad saavad tõusta ainult tootlikkuse kasvu tõttu. Arenenud Euroopas teevad töötajad sama ajaühiku jooksul rohkem ja kallimat tööd kui meie. Eesti lähema aja suur väljakuste on tootlikkuse kasvatamine ja selles osas on haridus võtmetähendusega.

Ülo Tulik (IRL): Ametnike palku ei saa vaadata eraldi riigiasutuste töötajate palkadest. Riigiasutuste töötajate palgatõusu vajadus on olemas ja seda mitte ainult õpetajatele, hädasti on vaja leida võimalus palgatõusuks ka nii päästeteenistuses kui kaitseväes töötavatele spetsialistidele. Alatasustatud on meie kultuuritöötajad, aga ka politseist on paljud head spetsialistid madala töötasu pärast lahkunud. Õigustatud on palgatõus eelkõige seepärast, et eraettevõtluses on töötasud juba kriisijärgselt tõusnud.

Minu arusaama järgi on riigiasutustes palganumbrid sageli liialt suuresti erinevad ametite tippjuhtide ja keskastme juhtide vahel. Nende vahede vähendamine on üks võimalus, kuidas oleks võimalik palkasid tõsta.

Töötasu saab riigiasutuses tõsta ikkagi siis, kui maksud riigis korralikult laekuvad ja riigieelarve vastuvõtmisel vajadused ka eelarves katte saavad. Olen optimistlik tuleval aastal õpetajate ja ka kaitseväeteenistuses olevate töötajate palgatõusu osas. Loodan, et leitakse lahendus ka päästeteenistujate töötasude tõstmiseks.

Kalvi Kõva (SDE): Riigilt palka saavate inimeste töötasud on jäänud tõesti tasemele, kuhu nad kriisi ajal kärbiti. Samal ajal on viimastel aastatel tugevasti kerkinud hinnad ja palgad on hakanud erasektoris tõusma. Riigipalgalistele oleks seega palka juurde vaja nii elukalliduse kasvu kui selle tõttu, et avalik sektor ei oleks tööturul erasektorist kehvemas seisus. Ennekõike vajavad palgatõusu õpetajad, lasteaiaõpetajad, kultuuritöötajad, päästjad, politseinikud, meditsiinitöötajad ja kaitseväelased.

Riigisektori palgatõusule tuleb leida katteallikaid 2013. aasta eelarvest, mille kokkupanemisega valitsus praegu tegeleb. Osaliselt on võimalik palgatõuse katta eelarve sisemiste reservide arvelt, kuid tuleb vaadata ka muude võimaluste poole. Valikud ja otsused on praeguses etapis valitsuse teha. Valitsus peab ka ametiühingutega ühe laua taha istuma, nendega läbi rääkima ja palgaasjad kokku leppima.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Eestis ei peaks inimesi diferentseerima ametnikeks ja teisteks töövõtjateks. Kui inimene teeb oma tööd hästi, tuleb teda ka vastavalt sellele tasustada. Kõikidelt töötajatele makstavatelt töötasudelt võidab ka lõpuks riik – maksude näol. Tublit tööinimest peab väärtustama ja ettevõtjat tuleb tunnustada.

Toidukorvi hind on kallinenud ligikaudu 40 protsenti ja kodukulud tõusnud üle 30 protsendi. Paljudel lõunaeestlastel on töölkäimise rõõm, palk kulub töölkäimiseks. Kui töötasu on kesine, siis ei olegi inimesel motivatsiooni tööl käia ja varem-hiljem muutub ta abivajajaks või toetatavaks. Seega – töötasu peab olema vastavuses elatustasemega. Selleks on kompleksne lahendus: kindlasti investeeringute suurendamine, regionaalpoliitiline lähenemine ettevõtlusele (erisused maksu määrades, astmeline tulumaks). Loomulikult ka töö kvaliteet, intensiivsus, koolitus, tervishoid jms.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

Meelis Mälberg (Reformierakond) ei vastanud.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.