JUUBELIPIDU • Pühapäeval, 9. detsembril tähistas Võru meeskoor kontserdiga Võru Kandles oma 85. aastapäeva.

Kontsert algas kahe Võru meeskoorile eri aegadel kirjutatud koori moto laulmisega. Sellele järgnes uutele kooriliikmetele, keda oli kuus, meeskoori liikmemärkide kätteandmine. Märkide valmistamist toetas Riigikogu liige ja meestelaulu tugev asutaja Ülo Tulik, kes märgid lauljatele ka ise kätte andis. Pidulik meeleolu jätkus viimastel aastatel populaarseteks osutunud laulude ettekandega meeskoori poolt Heino Pehki ja Andres Määri juhatusel. Kontserdi esimesel poolel tulid ettekandele kuus laulu ja publik võttis need kõik vastu rohke aplausiga.

Kontserdi teist poolt alustas Võru muusikakooli kammerorkester Jaan Randvere dirigeerimisel. Ettekandele tulid A. Vivaldi ja E. Elgari kaks pala. Neil hetkedel võis kontserdipublik veenduda, et muusikategemine maakonnalinnas on heades kätes – pillide taga olid noored ja hästi noored muusikud ning kui hästi nad mängisid! Au Jaan Randverele, kes on pannud noorteorkestri imeliselt kõlama!

Seejärel tuli lavale taas meeskoor. Juba pilk kavalehele näitas, et ettekandele on tulemas koorilaulu klassika. Algas teine pool P. Ruubeli „Jahilauluga” Tõnu Vaaski jahisarve saatel. Vana metsamees Tõnu Vaask on oma jahisarvel Võrumaal ületamatu ja kontserdil oli meeskoor selles laulus võrdväärne partner. Suurepärane! Järgnenud R. Tobiase „Largo” pani kuulaja mõtisklema inimelu olemuse üle.

Päeva naelaks oli G. Donizetti „Lucia di Lammermoor”. Koori ette tuli noor sihvakas Võrumaa mees Mehis Tiits. Vähesed on seda nime kuulnud. Orkester ja koor alustasid – milline soolopartii tuli lauljalt ning milline võimas hääl! Esitusele tulid veel G. Verdi orjade koor ooperist „Nabucco” ja avakoor ooperist „Ernani”, kõik ikka orkestriga.

Saabus koori aastapäevakontserdi kulminatsioon ja algas õnnitluste jagamine. Tervitused, aukirjad tulid maa- ja linnavalitsuselt, Eesti Meestelaulu Seltsilt, Võru kooridelt ning meestelaulu armastajatelt. Palju lilli ja kingitusi … Dirigendid pühkisid otsaesiselt higi – see on nende töö argipäev!

Suurepäraselt esines Võru linnapea, kes ei olnud kitsi ka maalt laulmas käivatele lauljatele oma tänukirja andmisel. Väga meeldivalt esines õhtujuhina Silvi Jansons, kes koori ajalugu käsitlevate kommentaaridega pani kuulaja meeldivalt üllatuma. Kontserdi lõpus tänas koori asepresident Mati Kondimäe neid kümmet organisatsiooni ja eraisikut, kes koori aastapäeva toimumisele kõige enam kaasa olid aidanud.

Õhtune koosviibimine

Õhtune koosviibimine algas meeldiva puhkpillimuusikaga, kus selle tekitajaks ikka kõikjale jõudev Jaan Randvere. Lisaks oli Riho Pähn välja toonud oma lõõtsa ja Valter Sikk viiuli. Tantsiti ja oldi lõbusad. Kuuele jõululapsele lauldi tervituslaulu: Alo Pihole Rõugest, Elmar Hoobile, Heino Pehkile ja Aleks Nurmeotsale Võrust, Valdur Helmile Vastseliinast ning Heldur Jõele Kanepist.
Oli tore oma laulumeeste aastapäevapidu.

Võru meeskooris on läbi aegade olnud palju tublisid, ettevõtlikke mehi. 1984. aasta seisuga olid Võru meeskooris laulnud nimekamad mehed:
1. Hillar Kalda – teeneline arst, 2. Johan Siinmaa – teeneline insener, 3. Heino Pehk – teeneline kunstitegelane, 4. Jaan Gutmann – teeneline treener, 5. Kristjan Vaask – teeneline tööstustöötaja,
6. Feliks Toode – teeneline õpetaja.

Veidi Jaan Gutmannist, kes on läbi aegade üks tuntumatest Võru sporditegelastest. Nimelt just tänu temale sai Võrust Eesti võrkpalli Meka. Jaan Gutmann mängis nooruses edukalt jalgpalli, võrkpallitreener sai temast pärast Valgast Võrru siirdumist. Spordikoolis töötas ta 28 aastat. Gutmanni algatatud on üks kõige vanematest turniiridest Eestis (on kestnud üle poolsajandi), igasuvine turniir Tamula järve ääres, millest on osa saanud väga paljud maailmakuulsused üle kogu Euroopa ja kaugemaltki. Aastast 1994 kannab Võru turniir tema nime. Ta õpetas välja hulgaliselt Eesti noorte ja täiskasvanute koondise tasemel neide-noormehi. Üle 20 aasta kuulus Gutmann Eesti Võrkpalliföderatsiooni juhatusse, Eesti NSV teenelise treeneri aunimetus omistati talle 1968. aastal. Ideedest ja konstruktiivsusest laetud olid mentori arvukad kaastööd ajakirjanduses, ettepanekuid võrkpallielu arendamiseks tegi ta veel kõrges eas.
ETVs on saatesari „Iga pink räägib loo” ja ka Gutmanni mälestuseks on nüüd üks pink Võru Kreutzwaldi pargis sildiga „Jaan Gutmann 1909–1993. Võru võrkpalli vundamendiladuja”. Laiemalt on see muidugi pühendatud kõigile, kes Võru võrkpalli edendamisele õla alla pannud. Kes tahab alates oktoobri keskpaigast sildistatud pinki näha või sellel istuda, peaks minema pargi serva, Võru võrkpalliväljakute vahetusse lähedusse.