Riigikogulane vastab kooliaasta alguse kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Kooliaasta algab tänavu nagu tavaliselt 1. septembril, ent seoses pühapäevase päevaga on paljud koolid nihutanud aasta alguse esmaspäeva, 2. septembri peale. Soomes ja teistes Põhjamaades on kooliaasta juba alanud, lapsed läksid kooli augusti keskel. Küsisime Riigikogu liikmetelt, kas Eestil oleks Soome eeskujul mõistlik alustada kooliaastat samuti augusti keskel, mis neile meenub oma kooliajast ja millal ise viimati koolis käisid.

Küsimused olid järgmised: 1. Peatselt algab uus kooliaasta, mis on vana tava kohaselt 1. september? Soomes ja teistes Põhjamaades lähevad lapsed kooli augusti keskel. Kuivõrd Eesti on Soomega järjest tihedamalt seotud, siis kas Eestis oleks Soome eeskujul mõistlik samuti kooliaastat varem alustada, et võimaldada lastele pikemat jõuluvaheaega? Miks? 2. Mis teile seoses kooliaasta algusega esimesena meenub? Millal te ise viimati koolis käisite ja mida õppisite?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Heimar Lenk (Keskerakond): Mina ei hakkaks kooli alguse kuupäeva ümber muutma. Vähemalt praegu mitte. Esiteks oleme selle kuupäevaga harjunud, see päev on saanud sellise helge hetke sära kogu perekonnale. Meie kliima poolest sobib ka 1. september igati tähtpäevaks. Vihma tavaliselt veel suurt ei saja, ikka päikselisena on see päev meelde jäänud. Teiseks tahab kuupäeva muutmine suuri ümberkorraldusi ka riigi elus. Mul on tunne, et peaksime hetkel tegelema hoopis rohkem majandusega, pere sissetulekute suurendamisega kui koolimineku aja muutmisega. See on praegu teisejärguline küsimus, millega jõukasime tulevikus tegelda. Tähtsam oleks hoolitseda õpetajate järelkasvu eest. Nagu viimastel päevadel kuuleme, ei jätku meil ei pedagooge, majandusjuhatajaid, ei koolide direktoreid, ei õppealajuhatajaid. Nüüd on jälle päevakorras õppekavade ümber tegemine. Kui hakkaks ka suvevaheaja ümber mängima, läheks vist liiga paljuks korraga. Las lapsed ja õpetajad suvel puhkavad. Talvevaheajale võiks niigi nädala juurde panna. Õpilaste koormus on ju liiga suur.

Meie lapsepõlvekodus oli koolimineku päev väga tähtis kuupäev. Peres oli ju kaks koolilast: õde Marika ja mina. Koos käisime. Marika läks esimesse kui mina kuuendasse. Koolitee Nõmme gümnaasiumisse oli üks, nii umbes kümme minutit kena pargiteed mööda minna. See kool oli nõukogude ajal ka väga kõva ja eesrindlik. Nõudmine õppeedukuse suhtes karm. Eks seepärast tuli sealt ka palju tublisid inimesi. Minu lennust meenuvad teadlane Peeter Tulviste, näitleja Mari Lill, lavastaja Ingo Normet, ajakirjanik Ralf R. Parve. Lapsena koolimineku päevast on meelde jäänud see värskete õpikute värvilõhn, mis uuest portfellist vastu lõi, kui see koolipingis avatud sai. Siis olid ju õpikud tasuta, koolikaubad väga odavad, nii et vanemad jõudsid osta, mida aga laps tahtis. Lisaks käisid kõik koolivormis, nii et ka uute riiete peale palju ei kulunud. Kooliminek sügisel ei olnud perele rahaliselt koormav. Portfell ehk pisut kallim kaup oli. Ranitsad tulid siis, kui mina juba kooli lõpetama hakkasin. Varem laste ülekoormatusest ei füüsiliselt ega õppekavade poolest ei räägitud. Ma ka ei mäleta, et oleksin koolis kurnatud olnud, nagu praegu kurdetakse. Meil oli klassis 48 õpilast ja koolis 1200 last. Õpilaselu oli väga aktiivne.

Rein Randver (SDE): Esitatud küsimuses on üks ettepanekutest. On arutatud ka täiendava koolivaheaja üle. Mina pooldan tõsisemat arutelu. Kindlasti peab arvestama koolilaste, vanemate ja koolide seisukohtadega. Kui vaadata tervikuna, siis on täna põhikoolid ja gümnaasiumid koos kohalike omavalitsustega pidevalt kriitika all. Küll on õpetajaid ja koole palju, kohalikud omavalitsused kasutavad haridusraha mujale. Keskvõimu tänased otsused võivad paljudele maakoolidele anda tõsise tagasilöögi, koolid suletakse, osa koole muutub 6klassiliseks.
Minul on meeles minu esimene koolipäev ja koolikell Pikkjärvel.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Me ei pea kõike tegema Soome järgi. Minu arvates on väga ilus traditsioon alustada kooli 1. septembril. Küll aga annaks õppekavasid paremini planeerides jõuluvaheaega natuke pikendada ja see oleks igati mõistlik.

Minu koolitee algas Leevakul 1977. aastal. Esimesest koolipäevast on mällu süüvinud pilt saalitäiest lastest. Oli kuidagi väga ülev tunne, et olen ka lõpuks suur poiss – see on selgelt meeles.

Koolipinki nühkisin viimati umbes 20 aastat tagasi maaülikoolis loenguid kuulates. Hiljem olen küll käinud koolitustel, aga seda kindlasti koolis käimiseks nimetada ei saa. On plaan jätkata pooleli jäänud magistriõpinguid, aga kõige raskem on esimene samm sellel teel.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Pooldan, et kooliaasta algaks traditsiooniliselt 1. septembril ja ei näe põhjust selle muutmiseks. Meie suvi on niigi lühike ja meie ei peaks seda veel lühendama. Las lapsed laadivad akusid, et pikk sügis ja talv vastu pidada. Kooliprogrammi ümber korraldades on võimalik ka jõuluvaheaega pikemaks nihutada.

Kooliaasta algusega meenub eelkõige see, et vallavanema või linnapeana tuli kooliaasta avaaktustel sõna võtta ja seda 18 aastat järjest. Kuigi sellel sügisel ükski oma laps enam kooli ei lähe, annab kooliaasta algusest märku abikaasast õpetaja. Abikaasa kaudu saan teada tänase kooli muredest ja ka rõõmudest. Riigikogu liikme jaoks on kooliga seotud teemad alati südamelähedased ja meie koolielus on veel palju probleeme, mis nõuavad lahendust.

Ise ei ole enam ammu koolis käinud, aga õpetaja abi ikka kasutan. Tallinnasse tööle naastes püüan õpetaja abiga inglise keele taset parandada.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): Ühe Soome kooli näite varal algas sel aastal õpe 13. septembril. Mõned koolid alustasid 12., mõned 14. augustil. Koolidel on väike valikuvõimalus. Koolinädal on viiepäevane, nagu Eestiski. Tunnid algavad 8.25. Vahetunnid on 15 minutit pikad ja kohustuslikus korras on kõik õpilased vahetundide ajal väljas. Ka vihma ja külmaga. Söögivahetund on 30 minutit pikk, neid on päevas kaks – väiksematele ja suurematele õpilastele eraldi. Tunni pikkus on 45 minutit. Kool saab läbi iga päev täpselt ühel ja samal ajal kell 14.30.

Sügisel on õpilastel üks nädalane koolivaheaeg ja siis õpitakse jõuludeni. Jõuluvaheaeg on kolm nädalat. Siis on kooliaega 1,5 kuud ja siis tuleb nädalane suusavaheaeg, kus lapsed lähevad vanematega suusatama. Paljudes töökohtades on samal ajal palgaline kollektiivpuhkus. Märtsi lõpus on mõned vabad päevad ja siis on õpe mai lõpuni.

Koolis pole nii suurt õppekoormust ja nii suurt tempot, koormus jagatakse ühtlasemalt. Teema tehakse selgeks igale lapsele. Lapsed pole kevadeks nii väsinud ja stressis. Õpetajad on hästi tasustatud ja tegelevad tihti lastega individuaalselt.

Mis meenub kooliaasta algusega? Valged põlvikud ja gladioolid. Õpetajate ilusad soengud ja nende süled täis lilli. Lõhnav uus koolikott ja kuldnokaparved.

Minu viimane kool oli Majandusjuhtimise instituut, kus oli kaheaastane õpe ja sain diplomi halduskorralduses. Praegune töö nõuab igapäevast õpet, eriti palju materjale loen finantskorraldusest.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Jah, kahjuks või õnneks on Eesti tööealised inimesed Soomega tihedamalt seotud, väga paljudest eestimaalastest on saamas soomlased ja nende perede lapsed asuvad õppima sealsetesse koolidesse. Arvan, et jääme meie siin ikka traditsioonilise tarkusepäeva – 1. septembri juurde, eks Soomes elades tuleb austada ja järgida selle riigi korda. Loodan, et valitsevad poliitilised jõud Eestimaal vähemalt koolialguse kuupäeva ei soovi ära reformida.
Esimene september on seotud meeldivate mälestustega ja need on isiklikku laadi, positiivsed: kaunid sügislilled, põnev ootusärevus, uued teadmised. Nostalgilised mõtted tekivad alati seoses sügisese Tartuga ja ülikooliga.

Viimane kool: paar aastat tagasi alustasin magistriõpet EBSis. Olen sunnitud need õpingud mõneks ajaks katkestama, aga kindlasti jätkan sellega võimaluste avanemisel. Lühiajalisi täiendusi on ikka olnud igal aastal, näiteks võõrkeelte koolitused.

Urmas Klaas (Reformierakond): Koolivaheaegadel on pikk traditsioon ning neid uisapäisa muuta ei maksa. Hiljuti muutis Riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning kultuurikomisjoni ettepanekul viisime seadusse sisse võimaluse (ja mitte kohustuse!) kasutada võimalust täiendavaks koolivaheajaks õppeaasta teises pooles kevade poole, kui lapsed on pikast talvest kurnatud. Paljud koolid on enne kevadvaheaega rakendanud niinimetatud projektinädalat, kus lapsed on kodus ja valmistavad ette mõnda referaati ja saavad natuke puhata. Nüüd on selleks võimalus rakendada seaduslikku lisavaheaega. Tark oleks natuke aega vaadata, kuidas seda võimalust kasutatakse ja mitte kohe alustada seaduse uut muutmist.

Kooliaasta algusega meenub 1. septembri pidulikkus, värvilõhnalised klassiruumid, pikad gladioolid väikeste jütside käes, rõõmsameelsed õpilased ja õpetajad. Kooliskäigust on juba üksjagu aega möödas. Viimati lõpetasin Tartu ülikoolis magistriõpingud ning omandasin 1998. aastal teadusmagistri kraadi. End erinevatel koolitustel ja suveülikoolides täiendanud olen aga pärast seda tihti.

Ülo Tulik (IRL): See mõte ei ole minu arvates mõistlik. Jõuluvaheaeg kestab meil ikkagi kaks nädalat ja see on piisavalt pikk, et koolilapsed saaks talvel korralikult puhata. Soomlastest erinevalt on meil suvel järjest populaarsemaks muutumas õpilasmalev, mis on heaks töökasvatust andvaks kohaks noortele. Meie eripäraks on endised majandikeskused, kuhu on koondunud suur osa maal elavatest inimestest ja õpilasmalevad on just hea võimalus seal elavatele lastele suvel tegevuse leidmiseks. Suvevaheaeg on just paraja pikkusega ja seda muuta ei ole vaja.

Kooliaasta algus meenutab minule eelkõige seda, kuidas ise esimesel päeval kooli läksin. See on nii selgelt meeles nagu oleks see olnud alles hiljuti. Millegipärast on kõikidest õpetajatest, keda oma elu jooksul olen kohanud, mulle meelde jäänud just minu esimesed õpetajad. Ilmselt on selle põhjuseks asjaolu, et tollel ajal oli täiesti tavapärane, et paaril korral aastas külastasid õpetajad iga õpilase kodu, millega kaasnes arutelu koolielu üle. Peale algkooli sulgemist ja keskkooli minekut leidis see traditsioon kahjuks küll oma loogilise lõpu, aga nii see oli ja seda on hea meenutada. Meie pere viiest lapsest kõige noorem alustab kooliaastat veel Parksepa keskkoolis ja see päev tavapäraselt meenutab kõikide teiste laste kooliminekut ja sellega seonduvat. Ise olin viimati õpetaja ees selle aasta esimeses pooles ja see oli seotud oma inglise keele oskuste parandamisega. Loodetavasti jätkub see ka septembris, sest keeleoskus on hädavajalik. Päris koolitarkuste omandamine jääb üheksakümnendate aastate keskpaika, kui läbisin Rootsi Kuningriigis kahekuulised seemnekasvatuse kursused nende suurimas seemnekasvatuse firmas.

Kalvi Kõva (SDE): Mina olen küll seda meelt, et las Eesti lapsed lähevad ikka vanaviisi 1. septembril kooli. Augusti teisel poolel on meil reeglina veel suur suvi väljas – jäägu lastele võimalus pikemalt päikese käes olla ja energiat koguda, et pikk talv kenasti vastu pidada.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.