Sarnaselt Tartu linnaga, kus kaubandus on kogunenud ühte kohta – Lõunakeskusesse, kogunevad Võrus kauplused Kagukeskusesse.

Tartu Lõunakeskus, mis on üks edukamaid kaubandusfirmasid Eestis ja tõmbab kliente nii Soomest kui ka Venemaalt, on hea näide, kuidas isegi konkureerivad ettevõtted saavad koostööd tehes rohkem teenida kui eraldi. Tartu Lõunakeskuses tegutsevad käsikäes edukalt nii Maksimarket kui ka Rimi kaubakeskus ja elu näitab, et kliente jätkub mõlema jaoks. Võru väiketootjatele teeb rõõmu Lõunakeskuses mõned aastad tagasi avatud taluturg, mis on aasta-aastalt oma käivet kasvatanud ja pakub ostjatele võimalust tarbida otse talus toodetud toitu. Võrus edukalt värsket kala müünud Leoki kalapood laienes esimesena just Tartu Lõunakeskuse juurde.

Kui Tartu inimesed saavad kõik ostud teha ühest kohast ja nautida lisaks Lõunakeskuse meelelahutusprogramme, siis Võrus pole sellist luksust olnud. Kuigi Võru on võrreldes Tartuga väike, on Võrus kaubandus suurlinnale omaselt killustunud mitme eri keskuse vahel. Nii peab klient vajalike ostude tegemiseks sõitma ühest linna otsast teise, mis koormab ühelt poolt liiklust ja teiselt poolt on inimestele suur kulu. Nii ei pea imestama, miks paljud Võru inimesed käivad aja, raha ja närvikulu kokkuhoidmiseks sisseoste tegema Tartu Lõunakeskuses.

Selleks, et Võru kaubandus saaks Tartuga võistelda, samuti Võru kaudu Tartusse sõitvate Vene ostlejate kinnipüüdmiseks, peaks Võru kaubandusfirmad panema seljad kokku ja rajama kas Kagukeskuse juurde või täiesti uude kohta, näiteks Võrukivi tehnopargi juurde, uue kaubakeskuse, kus kõik poed oleks koos. Nagu ütleb vana rahvatarkus: kus on, sinna antakse juurde, mistõttu võib arvata, et kui Võru poed kokku tuua ja sellega külastajate arvu suurendada, tõuseb Võru keskuse vastu huvi nii kauplejate kui ka ostlejate poolel. Kui suuremates linnades on tiheda liikluse tõttu raske kaubakeskuse juurde pääseda, siis miks ei võiks Eesti suurim kaubakeskus koos näiteks IKEA kaubamajaga asuda Võrus?