Talvised teeolud näitavad ühelt poolt elektriauto häid külgi, teisalt on ilmade külmenemisega hakanud välja tulema elektriauto puudused. Üks neist on salongi kehv soojendus, mistõttu tuleb talvel autos sõita kindad käes.

 
Orava valla sotsiaaltöötaja Eike Kaselaan on elektriautot saanud proovida juba pea kolm kuud ning võib teha esimesi kokkuvõtteid. Üldine hinnang on autole väga hea, näiteks läbivus lumistel teedel on parem kui Peu-geot Partneril, millega Kaselaan varem sõitis. Samuti on elektriauto selge kokkuhoid, sest 100 kilomeetri läbimiseks kulub aku laadimise peale kõigest üks euro.

 
„Podiseb nagu siil, aga liigub vaikselt edasi,” kirjeldab Kaselaan auto käitumist täis tuisanud teel. Ta on arvamusel, et Peugeot’ga oleks ta hange kinni jäänud. „Parem kui Peugeot,” hindab Kaselaan elektriauto võimekust.

 
Teisest küljest on autol kehv salongiküte. Tootja on soovitanud kasutada pigem istme- kui salongisoojendust, sest viimane kulutab rohkem akut. Ent isegi akut rohkem kulutades pole salongisoojendusest kasu, sest ka kõige suurema sooja peale pannes ei küta see autot pärast mahajahtumist enam soojaks. Ainus võimalus sooja autot nautida on hommikul pärast laadimist, kui autot saab puldist pool tundi enne sõitma hakkamist seinast tuleva elektriga soojaks kütta. Pärast aga jahtub auto kiiresti maha ja sõites tuleb kindad käes hoida.

Nagu Kaselaan kirjeldas, on hoolealuse juurest tulles ja istmesoojendust kasutades tagumik küll soe, aga jalad külmad – see ei lähe hästi peale. Isegi kui jalgadele maksimumvõimsusel lasta sooja puhuda, ei anna see kuidagi tunda.

Auto lendab lumest läbi nagu kuul

Võrumaa Teataja ajakirjanikul õnnestus eile autot ka veidi karmimates kliima- ja teeoludes proovida. Väiksemad teed olid kinni tuisanud ja teel poolemeetrised vaalud. Ja tõepoolest, masin on suurepärase läbivusega. Lund lendas küll kahte lehte laiali ja isegi esiklaasile, aga auto kinni ei jäänud. Ühe korra takerdusid küll rattad suuremasse hange, aga siis tuli veidi tagurdada ja uuesti üritades vedas masin end ka põlvekõrgusest hangest ilusasti läbi. See tundub sellise masina puhul suisa ime ja esmapilgul uskumatu, ent läbivus on autol hea. See on nii arvatavasti tänu kitsale kerele, mis lõikab end kiiluna takistustest läbi.

Veidi kõhe on autos küll suuremal kiirusel lumisel teel sõites, kui tekib tunne, et auto tahab teelt minema lennata. Samas on ka teelpüsivus väga hea, millele aitavad kaasa nii ABS pidurid kui veojõukontroll.

Seest on auto üllatavalt mahukas, näiteks tagaistmel on piisavalt ruumi ka kogukamale sõitjale. Ruumikusele aitab kaasa õhuke kere, kuid selle puuduseks on omakorda kiirem mahajahtumine.

Auto tasub end ära

Autoga on väga rahul vallavanem Ülo Plakso, kel õnnestus tänu Riigikogu liikmele Meelis Mälbergile üks Tartusse mõeldud auto valla käsutusse saada. Auto on läbinud praeguseks ligi 3000 kilomeetrit ja kindlustusele tehtud kulutused veel päris ära tasunud ei ole, aga palju puudu ka ei ole. Orava vald on teinud taotluse ka teise auto peale, mis peaks kohale jõudma sügiseks.

Auto laadimine on korraldatud praegu vallamaja juures asuvas garaažis, mille seinale on kinnitatud firma ABB laadija. Laadija paigaldamise eest tasus Kredex. Vald pole auto tarbeks teinud muid kulutusi kui ligi 500 eurot kasko- ja liikluskindlustuse peale kokku. Põlvamaa on seejuures kindlustuse mõttes üks odavamaid piirkondi Eestis. Lisaks on tulnud panna vaid klaasipesuvedelikku. Nagu teadis rääkida Orava valla arendus-keskkonnaspetsialist Rein Kraak, tulevad aasta lõpuks maapiirkondade autodele ka naastrehvid praeguste lamellide asemel, aga needki on tasuta.

Mingeid suuremaid vigu autol leitud pole. Täiendusena on edastatud tootjale ettepanek, et autot saaks programmeerida hommikuseks soojendamiseks juba õhtul. Neil, kel eramaja ja kes saavad autot kodus hoida, seda vajadust pole, ent kui sotsiaaltöötaja elab kortermajas ja auto seisab vallavalitsuse garaažis, pole võimalik puldist autot soojenema panna.

Samuti on tehtud ettepanek, et laadimist võiks programmeerida terveks nädalaks, praegu saab seda programmeerida vaid üheks korraks.

Auto tegi Orava kuulsaks

Elektriauto on teinud Orava valla kuulsaks mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes. Lisaks artiklitele Maalehes, Õhtulehes ja uudislõigule telekanalis TV3 on kohal käinud koguni ajakirjanikud Soome suurimast päevalehest Helsingin Sanomat ning Soome rootsikeelsest päevalehest Hufvudstadsbladet. Viimases ilmus artikkel 26. novembril ja oli tõstetud koguni esiküljele.
Kõige kentsakama juhtumina seoses elektriautoga meenutas Eike Kaselaan ühte hoolealust, kes ei julgenud autosse esialgu istuda. Hiljem tuli välja, et teda hirmutas elekter. Inimestel on hirm, et elektriautost võib elektrit saada, umbes niimoodi, nagu mõned inimesed kardavad kasutada mobiiltelefoni. Samuti kardetakse, et akud võivad plahvatada. Teadaolevalt pole aga teada ühtegi juhtumit, kus elektriauto liitium-ioonakud oleks plahvatanud.

Peale Tartust tulekut, mis aku päris tühjaks võttis, on pikemad sõidud olnud Põlvasse. Sinna on üle 80 kilomeetri ja peale käimise muud teha ei saanudki.

Tartusse praegu minna ei saa, sest seal pole veel kiirlaadijat. Need peaks tulema alles kevadel, lisaks Tartule lähikonnas veel Põlvasse, Värskasse ja Võrru. Jaanipäevaks peaks omakorda oma esimesed elektriautod saama ka teised Kagu-Eesti vallad.

Kas Orava valla inimesed ka endale sellise auto ostaksid? Vastus on, et ilmselt mitte. Auto kasutust piirab jätkuvalt läbisõit. Kui auto sõidaks 300 kilomeetrit, nii et ühe jutiga saaks Tallinna sõita, siis oleks mõeldav. Praegu aga peaks Tallinna sõitmiseks autot vahepeal kolm korda laadima. Seejuures laeb kiirlaadija aku 20 minuti jooksul vaid 80 protsendi ulatuses täis. Praeguse kogemuse põhjal annab Orava elektriauto läbisõiduks olenevalt eelmise päeva sõidustiilist 94–119 kilomeetrit.

Sotsiaaltöötaja Eike Kaselaane jaoks tekitas esialgu kõige suuremat võõristust automaatkäigukast. Nüüd on ta sellega nii ära harjunud, et ei kujuta muudmoodi enam ettegi. Tema tütre Volvol on samuti automaatkast ja nüüd on ta saanud ka tütre auto ära proovida. „Kohe julgem on sõita,” lisab ta. Tavapärases sotsiaaltöötaja töös viib ta oma hoolealustele vett ja toiduaineid ning sõidutab neid vajadusel arsti juurde. Põhilised sõidud on Räpinasse, Põlvasse ja Võrru. Kokku on tal üheksa hoolealust. Orava vallas elab kokku 809 inimest.