PÕLLUMAJANDUSLOENDUSE TULEMUSED • 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel on Võrumaal 2177 põllumajanduslikku majapidamist, mida on rohkem kui üheski teises maakonnas.
Võrreldes eelmise, 2001. aasta põllumajandusloendusega on majapidamiste arv küll kaks korda vähenenud, kuid ka vähenemine on väiksem kui mujal Eestis.

Kahe loenduse andmeid võrreldes on Võrumaal iga teine majapidamine põllumajandusliku tegevuse kas täielikult lõpetanud või on nende maakasutus langenud alla ühe hektari.

Eestis toimuvad muutused kiiremini

Majapidamiste arvu vähenemine iseloomustab ka teisi Euroopa Liidu riike, kuid Eestis toimuvad muutused kiiremini. Samas on Võrumaa kasutatav põllumajandusmaa kasvanud ligi viiendiku võrra ja oli 2010. aastal ligi 53 000 hektarit. Majapidamiste suure arvu tõttu on Võrumaa majapidamised ka väiksemad kui mujal Eestis. Kuigi väikemajapidamisi on 83 protsenti majapidamiste koguarvust, annavad maakonna 45 suurmajapidamist üle poole Võrumaa põllumajandustoodangust. Suurmajapidamiste käes on 37 protsenti põllumajandusmaast ja 71 protsenti loomakasvatusest (loomühikute arvestuses).

Võrumaa kasutatavast põllumajandusmaast 17 protsenti on hooldatav püsirohumaa, kus põllumajandussaadusi ei toodeta. 2001. aasta loendusega võrreldes on teravilja kasvupind püsinud enam-vähem stabiilsena (kasv seitse protsenti), kartulikasvatus vähenenud kaks ja pool korda ning rapsikasvatus suurenenud ligi 17 korda. Veisekasvatus on vähenenud kaheksa protsenti, samas seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus on kasvanud peaaegu pooleteisekordseks. Üha enam on levinud mahetootmine – kui mahemajapidamiste arv on võrreldes 2003. aastaga kahekordistunud, siis mahepõllumajandusmaa pind on suurenenud rohkem kui kaheksa korda. Ka maheloomi pidavate majapidamiste arv on kahekordistunud.

Majapidamiste arvu kahanemise, aga ka põllumajandustootmise tehnoloogia uuenemise tõttu on võrreldes 2001. aasta loendusega kaks korda vähenenud ka põllumajandusega tegelevate inimeste arv. 2010. aastal oli Võrumaal põllumajandustööga seotud ligi 5700 inimest, neist peretööjõudu oli 4800 inimest ja alalisi palgatöötajaid ligi 500. Enamasti töötab peretööjõud osaajaga ja 2350 inimesel on lisaks põllumajandusele ka mõni muu töökoht. Mujal tööl käijatest peaaegu kõigil on põllumajandus vaid lisategevus. 250 põllumajanduslikku majapidamist tegeleb põllumajanduse kõrvalt ka muude mittepõllumajanduslike tegevustega, kasutades selleks majapidamise maid, hooneid või seadmeid (metsandus, lepinguline töö, turism jm).