Rõuge vein maitseb hea

VEINIMEISTER • Avo Eisen jalutas ümber oma maja ja oleks kaugemalegi läinud, kui külalisi tulemas poleks näinud. Mees oli üksi kodus ja sestap juttugi mõnus ajada. Ei sundinud takka kohvikukülalised ega perenaise sagin. Avo Eisenil ja ta naisel ning tütardel on teatavasti pidada samas majas ka Saar-silla talukohvik.

Astusime Avo Eiseni tuppa, õigemini kööki, kus oli mõnus ja soe ning peremees jutualdis. Oleme Avol varemgi külas käinud, ainult siis oli jutt tõsisevõitu, sest koduveini lubati küll oma tarbeks valmistada, aga müügiks mitte. Avo ajas pabereid ja võitles koduveini eluõiguste eest. Nüüd võib veini müüa. On muidugi rida igasuguseid ettekirjutisi, aga neid on alati olnud ja need on aegade tõmbetuultes küll kaduma läinud, küll paberil pleekinud …

Aastad on Avo Eisenit tsipake vanemaks teinud, aga mitte palju. Kui ta paarkümmend aastat tagasi pealinnast Rõugesse kolis ja sinna elamise ostis, hakkas ta ka veine jõudsamalt valmistama. Neid oli ja on päris mitut sorti: õunavein, mustasõstravein, arooniavein … Praegu on Avo Eisenil näiteks terve aed astelpajusid täis, siis veel 50 mustasõstrapõõsast, õunapuud. Poolesajast mustasõstrapõõsast enamiku marjad lähevadki veiniks, samuti astelpajumarjad. Avo on öelnud, et talle meeldib mustsõstar kõige rohkem. „See on selline aromaatne ilusa värviga mari ja ka tervislik. Veini headus sõltub päikesest, mis marju küpsetab. Samuti peab parajalt ka niiskust ja vihma olema,” teab mees.

2009. aasta oli mustasõstramarjadele soodus, mistõttu sai mullu tollel aastal valmistatud vein žürii ja publiku kõrge preemia. Nii on temaltki jõudnud konkursi finaali mustasõstravein 2009. aastast, mil ilmastik marjadele soodsam oli. „Mustasõstravein on sametise maitsega, justkui paks natuke, aga samas hästi joodav,” vastas Eisen küsimusele, et mis tolle aasta veini eriliseks teeb. Konkursile esitas ta oma veini selleks, et teada saada, mis tasemel ta võrreldes teiste veinimeistritega on.

Avo Eisen on korraldanud kohalikule rahvale ka veinivalmistamise kursusi. See on huvitav kogemus nii talle endale kui ka rahvale. Veinitegemise kõrvalt tegeleb ta ka selle propageerimisega ning muidugi käib ka ise õppimas ja õpetamas. Hiljuti oli ta näiteks Soomes.

Avo Eisenil on ka kaks tütart, kes samuti asjast huvitatud. Üks neist, kes kõige rohkem asjadega kursis, peab peale selle veel kohvikut. Majas, kus Eisenid elavad ja kus suviti on palju rahvast, on kohvik. Ilusa ilmaga saab seal ka õues istuda. Mida kohvikus pakutakse, on erijutt, aga veini saab sealt kindlasti. Koduvein, mille hind on poeveinidest tunduvalt odavam, on Eisenitel tehtud sama hoole ja armastusega nagu kallid viinamarjaveinidki. Meie inimesed oskavad õnneks kodus valmistatud veine hinnata.