KÜSIMUS–VASTUS • Kuna viimasel ajal on palju räägitud perearstidest ja perearstisüsteemi puudustest, tõstsime selle probleemi ka meie riigikogulaste ette.
Küsisime: 1. Kõikjalt kostub nurinat praeguse perearstisüsteemi kohta. Arstid lahkuvad maalt, paljudes valdades ei olegi perearsti, perearstide nimekirjad on täis ja inimestel ei jää varsti üle muud, kui end ise ravima hakata. Mida peaks teie arvates ette võtma selleks, et Eesti perearstisüsteemi paremaks muuta ja kuidas kavatsete sellele ise kaasa aidata? 2. Kus te ise arsti juures käite? Kas kasutate riikliku või eraperearsti teenust ja kuidas sellega rahul olete?
Valdo Randpere (Reformierakond): Ma ei ole selle probleemiga eriti tuttav ja eelkõige kavatsen end asjaga kurssi viia. Ma ei käi enamasti perearsti juures, välja arvatud siis, kui on tegemist mingi väga erilise probleemiga, näiteks sportimise käigus saadud vigastusega.
Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Eesti perearstisüsteem, mis sai vastu võetud juba sotsiaalminister Marju Lauristini ametisoleku ajal, on algusest peale vildakas. Lõhkusime raginal polikliinikute süsteemi ära. Uueks eeskujuks võeti Inglismaa oma, kus tõepoolest sajanditega välja kujunenud korra kohaselt on perekonnal üks kindel arst, kes ravib nii lapsi, vanemaid kui ka vanavanemaid. Ta käib neil korrapäraselt kodus, kutsub ise kord aastas tervise kontrollimisele jne. Meil see käima ei läinud, loobuti isegi koduvisiitidest. Dr Mardna on korduvalt avalikult tunnistanud, et paremat süsteemi, kui oli Nõukogude Liidu ajal tehtud polikliinikute süsteem, olemas pole. Nüüd olemegi tegelikult läinud tagasi polikliinikute peale, ainult et me nimetame neid perearstikeskusteks. Suurim viga oli meil selles, et tegime arstid, kes peaks tegelema ainult ravimisega, lisaks veel ka ettevõtjaiks ja kasumiteenijaiks.
2. Maksumaksjana püüan ise kasutada ikka tavalist või, kui soovite, riiklikku (kuigi neid pole olemas, kõik on eraettevõtjad) perearsti. Mis puutub süsteemi paremaks muutmisse, siis seda oleme aastate viisi teha püüdnud, kuid Riigikogus teatavasti opositsiooni häält ei kuulata. Siiski õnnestus keskfraktsioonil läbi suruda seaduseparandus, mis lubab nüüd kohalikul omavalitsusel perearsti majandusmuredest vabastada, pakkudes talle tasuta töö- ja elamispinda, kütet jne. Sellegipoolest on maale perearste raske saada, sest nimistud on väikesed, töötingimused hulga raskemad kui linnas või näiteks Soomes. Mul on tunne, et muud võimalust varsti pole, kui maal taas õed ja velskrid inimesi ravima panna.
Urmas Klaas (Reformierakond): Üks oluline algatus on tehtud eelmisel aastal, kui otsustati hakata noortele perearstidele maksma praksise avamisel toetust. Ootame ära selle tulemuse. Arvan, et selle meetme mõju on kindlasti positiivne. Ma kaaluksin tõsiselt, kas perearsti nimistu peab ühtima valla piiriga. Kui naabervallas tegutseb tubli perearst ja tema nimistusse mahuks inimesi juurde, siis ei ole õige jäigalt lähtuda vallapiirist. Samuti lubaksin ma Eestis tervikuna (ja seda ka perearstide juures) rakendada arstiteaduskonna viimaste kursuste tudengeid abiarstidena. Nad töötaksid kogenud arsti käe all, koguksid kogemusi ja neile makstaks ka palka.
Maapiirkonnas tegutsevate perearstide tööd on võimalik teha kergemaks nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi poolt. Toon näiteks internetiühenduse. Retseptide väljastamine, elektrooniline haiguslugu, röntgenpiltide saatmine interneti teel ja spetsialistidega konsulteerimine – see on aeglase interneti puhul väga vaevarikas. Kui need toimingud läheksid kiiremini, jääks arstil rohkem aega ka patsiendi jaoks. Seega on vaja arendada edasi kiire interneti ühendusi, jätkuvalt ehitada ja remontida teesid, mis on vajalik ka arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Võib-olla ei ole liiast öelda ka seda, et patsientidena peaksime rohkem oma perearsti hoidma ja tunnustama.
Olen seisnud selle eest, et maakonnahaiglates ja ka suuremates keskustes oleks kättesaadav eriarstiabi. Seda suunda tuleb jätkata, sest kergem on korraldada tipparsti vastuvõttu kas näiteks Võrus või Põlvas, kui kõiki patsiente Tartusse sõidutada.
Minu perearst tegutseb Räpinas ja olen selle kogenud tohtriga väga rahul. Palju jõudu ja tervist talle!
Meelis Mälberg (Reformierakond): Jaanuaris tutvustati sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud ning OÜ Saar Poll teostatud uuringut „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2011”.
Uuringust selgus, et oma praeguse perearstiga on vastanutest rahul 83 protsenti ja pereõega 91 protsenti kunagi arsti/õega kokkupuutunutest.
Aasta jooksul pääses 66 protsenti perearsti külastanutest vastuvõtule kahe päeva jooksul, mis on samal tasemel võrreldes eelmise aastaga. Seega ei saa väita, et inimesed on perearstidega täiesti rahulolematud. Aga loomulikult saab alati paremini.
Selleks, et ka väikesemates kohtades alati arst olemas oleks, on sotsiaalministeerium käivitanud perearstide ja pereõdede asendussüsteemi pilootprojekti, mille raames alustasid märtsis tööd esimesed asendusarstid.
Riigikogu menetluses on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused ja need peaks jõustuma alates 1. juunist. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on edaspidi lubatud ka nimistud, mille suurus on 2001–2400 patsienti, tingimusel, et nimistut teenindab lisaks nimistut omavale perearstile teine arst. Kehtestatakse eriarsti lähtetoetuse maksmine. Eesmärk on tagada üldarsti-
abi kättesaadavus ja teenuse osutamise jätkusuutlikus väljaspool Tallinna ja Tartut. Summa kuni 15 000 eurot riigieelarvest on mõeldud neile noortele arstidele, kes residentuuri lõpetamise järgselt asuvad tööle üld- või kohalikesse haiglatesse või maapiirkonna perearstipraksisesse. Ka kaugusetasu suurendamine toetab perearstiabi kättesaadavust keskustel eemal asuvates maapiirkondades.
Minu perearst on olnud juba pikka aega dr Meelis Kaup. Õnneks ei ole mul tema juurde väga tihti asja. Teen tervisesporti ja katsun haigusi ennetada. Nendel harvadel kordadel, kui olen oma perearsti juures käinud, olen alati saanud asjatundlikku abi ja teenusega rahule jäänud.
Rein Randver (SDE): Jah, maapiirkondades on esmatasandi arstiabi korraldamisega suuremad probleemid kui linnas. Patsiendi seisukohalt on murekohad perearsti kättesaadavus, arstide vähene arv. Teisalt võime küsida, mis motiveerib perearsti maal töötama ja arsti perearstina töötama? Kindlasti tuleks jätkata koostööd kohalike omavalitsustega (ruumid, transpordikorraldus). Riigil tuleks tagada perearstide piisav pealekasv, rahastamissüsteemis viia ellu niinimetatud motivatsioonipakett, läbi mõelda perearstide asendamise võimalused. Loodame, et perearsti töö korraldamise üleviimine tervishoiuameti alla aitab probleemide lahendamisele kaasa.
Öeldakse, et meie tervis on valdavalt meie endi kätes. Eluviisidega, liikumisharrastustega paneme ise oma tervisele aluse. Mina käin arsti juures tervist kontrollimas kord aastas.
Tarmo Tamm (Keskerakond): Kahjuks on see nii, et maapiirkondades perearste ei jätku. Põhjuseks on perearstide madal töötasu ja arstide vähesus, sest paljud arstid on otsustanud tööle minna teistesse riikidesse. Esmatasandi arstiabi peab meie riigis aga kõigile tagatud olema ja selle saavutamiseks tuleb arste motiveerida suurema palgaga.
Ise olen oma valitud perearstiga rahul. Põlva perearstikeskuses saab päris heal tasemel arstiabi. Hambaravi saan eraarsti juures ja ka selle kvaliteediga olen rahul, kuid kahjuks käib paljudele teistele inimestele hambaarsti juures käimine rahaliselt üle jõu. Perearsti juures käimine ja hambaravi on elementaarsed asjad, mida riik peaks suutma kindlustada kõigile ja seda olenemata kellegi rahakoti suurusest või elukohast.
Ester Tuiksoo (Keskerakond): Arstid on meil ju tublid, probleem on regionaalpoliitika puudumises.
Eks need küsimused on ikka valitsusliidule. Inimesed ise, kui ei ole ikka meditsiinilise haridusega, kindlasti end ravida ei suuda, aga neil on ilmselt võimalus pöörduda kaugemale, Tartusse või mujale arstide poole. Iseküsimus on muidugi, kui pikad on arstide vastuvõtu järjekorrad ja millised on logistilised võimalused maaelanikule. Sotsiaalvaldkonna spetsialistidel on võimalus kiiresti oma parimaid teadmisi esitleda ja loomulikult ka sotsiaalministrile selgitada, mida on rahva jaoks tervishoiusüsteemis võimalik paremaks muuta. Meil kõigil peab olema võimalus saada õigeaegset ja kvaliteetset tervishoiuteenust.
Kindlasti osalen spetsialistide väljapakutud aruteludel. Kasutan riiklikku perearstiteenust ja olen nende arstidega, kellega olen elus pidanud kokku puutuma, väga rahul. Hindan nende tööd väga kõrgelt.
Kalvi Kõva (SDE): 1. Olen igati nõus, et paljudes maakohtades kujutab arstiabi kättesaadavus suurt probleemi, mis vajab lahendamist ja riiklikul tasandil otsuseid. Esmalt tuleb leida vastus küsimusele, mis motiveerib perearsti ja ka õde maal või väikelinnas töötama. Kaugemate nurkade perearste hoiaks ametis parem rahastamine, sealhulgas niinimetatud kauguse lisatasu tõstmine. Samuti peaks praegune rahastamisskeem paremini vastama perearsti nimistu iseloomule ja kohustustele. Toetan igati riigikontrolli läinudaastast ettepanekut luua stardiabi pakett maal praksisega alustavatele arstidele. Noore perearsti stardiabi sisseseadmine nõuab aga laiemat poliitilist toetust.
2. Kasutan loomulikult riiklikku perearsti ja olen Võru perearsti, dr Margit Kõivomägiga ülimalt rahul.
Ülo Tulik (IRL): Tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamiseks terves Eestis algas tänavu märtsist perearstide ja -õdede asendussüsteemi pilootprojekt, mille eesmärk on luua erasektoriga koostöös asendusperearstide süsteem. Selle eesmärk on tagada perearsti olemasolu igale elanikule ka siis, kui oma perearst puhkab või tekib muu ettenägematu takistus teenuse osutamiseks, näiteks raskesti ligipääsetavates paikades.
Samas tuleb tõdeda, et palju sõltub ka inimesest endast: kuidas hoolitsetakse oma tervise eest ja milliseid eluviise harrastatakse. Näiteks kui inimesed oleksid juba varajasest east tervislike eluviisidega, siis vajadus arstiabi järele kahaneks ligi 30 protsendi võrra. Tõstmaks inimeste teadlikkust, on ka riigipoolne teavitustöö ja tervislike eluviiside propageerimine väga oluline.
Mina kasutan Väimelas asuva perearsti teenust ja olen sellega rahul.
Inara Luigas (parteitu) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.