KOHTUMINE • Euroopa Liidu regioonide komitee Balti riikide delegatsioonid kohtusid eile ja üleeile Võrus, et arutada järgmise finantsperioodi (2014+) ettepanekuid. Tegemist oli Balti riikide esindajate iga-aastase kokkusaamisega, mis rotatsiooni korras toimuvad kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus. Eestis oli viimati sarnane kohtumine kolm aastat tagasi Rakveres.

Seekordse Võru kohtumise korraldas Euroopa Liidu regioonide komitee juhatuse liige, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp. Eesti esindajatest olid Võrus kohal näiteks Võru abilinnapea Kersti Kõosaar, Rakvere linnapea Andres Jaadla, Tallinna linnavolikogu liige Jüri Pihl ja Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Regioonide komitee asendusliige on Haanja vallavanem Juri Gotmans.

Kurmet Müürsepp kutsus paarkümmend komitee liiget Võrumaale, et sellest tõuseks kodumaakonnale tulu. Kokku on ürituse eelarve ligi 2000 eurot, mis jääb Võrumaale ja millest kaetakse osalejate kohapealse viibimisega seotud kulud. Transpordi eest pidi igaüks ise maksma.
Neljapäeval toimus Võrus Kubija hotellis saadikutele töösessioon, mida juhatas Eesti delegatsiooni juht, Pärnu linnavolikogu esimees Väino Hallikmägi. Enne ametliku osa algust mälestati leinaseisakuga komitee liiget Teet Kallasveed, kes oli eelmisel päeval pärast rasket haigust lahkunud manalateele.

Töösessioonil tutvustasid eri riikide esindajad oma seisukohti, edasi liiguti Baltimaade kõrgeimasse tippu, Haanja Suure Munamäe vaatetorni, sealt edasi Metsavenna tallu, kus toimus õhtusöök ja vaba arutelu. Eile hommikul käisid komitee liikmed külas Võrumaa kutsehariduskeskuses.

„Tädi Maalile on sellest niipalju kasu, et kõike raha ei jagataks linnadesse, vaid seda tuleks ka maapiirkondadesse,” seletas Kurmet Müürsepp regioonide komitee töö lihtsamalt lahti.

Balti riikide delegatsioonid peavad oluliseks, et Euroopa Liidus koheldaks põllumajandustootjaid võrdselt ja et vähemarenenud regioonid oleks jätkuvalt põhilised kasusaajad järgmise finantsperioodi vahenditest. Balti riikide seisukoht on, et liikmesriigid peavad partnerluslepingute ettevalmistamisse Euroopa Komisjoniga kaasama pädevad kohalikud omavalitsused või neid esindavad liidud ning et Euroopa Liidu raha kasutataks sihipäraselt ja efektiivselt. Seepärast peavad otsused sündima partnerluses kohalike ja regionaalsete omavalitsustega, tagamaks seda, et kohapealsed probleemid saaks vääriliselt kajastatud.

Eestit puudutab finantstehingute maks

Regioonide komitee liige alates 2004. aastast, Kose vallavolikogu liige Uno Silberg ütles komitee tööd kommenteerides, et selle abil on võimalik midagi muuta, aga seda pikemas perspektiivis. Praegust olukorda, kus Eesti ja teiste Balti riikide põllumehed saavad teistest vähem toetusi ning inimesed lahkuvad massiliselt kodumaalt, tema sõnul muuta ei saa, kuna selleteemalised otsused tehti kümmekond aastat tagasi enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga.

„Eesti eesmärk oli võimalikult kiiresti kõik punktid sulgeda,” rääkis Silberg, miks ei olnud võimalik enne liitumist paremaid tingimusi välja kaubelda.

Praeguse aja suurima väljakutsena nimetas Silberg praegu Euroopa Liidus arutusel olevat finantstehingute maksustamist, mis tahetakse kehtestada 2014. aastal. Ohu märgina nimetas Silberg seda, et kui praegu on Euroopa Liidu liikmemaksu maksjaks liikmesriigid, siis uue maksuga on seda juriidilised isikud ehk ettevõtted. Sellega liigub Euroopa Liit olulise sammu föderaalriigi suunas.

Euroopa Liidu regioonide komitee on sarnaselt Euroopa sotsiaal- ja majanduskomiteega nõuandev organ, mis alustas tegevust 1994. aastal ning millel on kokku maksimaalselt 350 liiget ja teist samapalju asendusliiget. Komitee liikmed on kohalike omavalitsuste esindajad. Eestil on komitees seitse liiget ja samapalju asendusliikmeid. Regioonide komitee töö tulemuseks on arvamused ehk raportid, näiteks Eestist on raportöörid olnud Kose vallavolikogu liige Uno Silberg (kolm raportit), Jõgeva vallavolikogu liige Saima Kalev, Pärnu linnavolikogu esimees Väino Hallikmägi ja Haapsalu vallavolikogu liige Teet Kallasvee (igaüks üks raport).