Seoses omavalitsuste üha raskema majandusliku olukorraga on tänased vallad raske valiku ees: kas panna mõne naabriga leivad ühte kappi või sõlmida omavahelisi koostööleppeid. Aeg on näidanud, et praktikas ei tööta kumbki variant hästi. Omavalitsuste ühendamisel on ühed vallad paratamatult majanduslikult kehvemas seisus, on rohkem laenanud, mistõttu peavad teised hakkama võõraid laene tagasi maksma. Linna ja valla ühinemisel on eelis linnal ja enamik investeeringuid läheb linna. Koostöölepete sõlmimine on samuti raske edenema, sest kes ikka nii väga tahab olemasolevat süsteemi muuta, kuigi see võib kokkuvõttes tuua majanduslikku kasu. Ühiseid hankeid on raske korraldada, sest oma särk on alati kõige lähem. Väidetud on ka seda, et mitme vaese kokkupanekul ühte rikast ei saa, seda on näidanud ka Läti omavalitsuste sundkokkupanemise kogemus.

Kõike eeltoodut arvestades võib täiesti mõista, miks Misso valla ettepanek omavalitsuste ühendamiseks on tekitanud ühelt poolt vastuseisu Setumaa valdades ja pahameelt elanike hulgas. Kindlasti on ühinemisettepanekutes olemas iva, sest näiteks Missol ja teistel Kagu-Eesti valdadel on juba praegu raske toime tulla neile seaduse järgi pandud ülesannetega. Ühinemine aitaks paratamatult võtta tööle rohkem inimesi, kes suudavad valla elanike huvide eest paremini seista. Iseasi, kas ühinemine kulusid kokku hoida võimaldab, küll aga aitab see elanikele senisest kvaliteetsemat teenust osutada.

Misso ühinemisettepanekute üks oluline mõte oli säilitada kontrolli oma saatuse üle, sest on tõenäoline, et valitsus paneb väiksemad vallad varem või hiljem kokku. Signaale omavalitsuste sundliitmise kohta on tulnud juba aastaid ja on tõenäoline, et ühel hetkel saavad kavatsused teoks. Nii näiteks räägiti aastaid koolide sulgemisest, nüüd tehakse asi järk-järgult ära. Kui ühinemisega viivitada, siis läheb omavalitsuste ühendamine keskvalitsuse kontrolli alla ja siis ei pruugi väikestel valdadel olla enam palju võimalusi oma arengu osas kaasarääkimiseks.