PROBLEEM • Viimasel ajal üha kuumemaks muutuv teema salasigaretid ja illegaalne piiriületamine puudutab väga suurel määral ka Võrumaad. Vaid mõned päevad enne aastavahetust tabasid piirivalvurid külaelanike abiga 14 illegaalset piiriületajat, neile lisanduvad salasigarettidega vahele jäänud inimesed.

Tõsi on, et paljud piiriäärsete külade elanikud on üheks võimalikuks elatusallikaks leidnud suure idanaabri juurest alkoholi ja sigarettide ostmise ning oluliselt kallima edasimüügi. Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabe talituse juhi Aleksander Ljubajevi sõnul on sellise tegevuse eesmärk hõlptulu teenimine. Seaduse järgi võib üle Vene piiri tuua ühe liitri kangemat alkoholi ja 40 sigaretti (s.o kaks pakki). Anonüümseks jääda soovinud Meremäe valla elanik ütleb, et pudeli kangema alkoholi pealt võib teenida mitu eurot ja lahutades kasumist maha transpordikulu Venemaal käimiseks, jääb omadega ikkagi kenasti plussi.

Mitmed inimesed käivat mitu korda päevas „piiri peal”, et tuua odavamat alkoholi, tubakatooteid ja kütust, aga ka muud eluks vajalikku, näiteks toitu või isegi riideid. Kui kõik jääb seaduse piiridesse, pole tollil õigust midagi konfiskeerida. Koguste ületamise puhul, mida viimasel ajal sagedasti ette on tulnud, saab patustaja reeglina rahatrahvi ja salakaup konfiskeeritakse. Näiteks tabati koos tollitöötajatega möödunud aasta 23. detsembril veoauto UAZ, kes tahtis riiki sisse tuua 19 960 Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigaretti. Mõned päevad hiljem tabati mitu naist, kes lubatust suuremas koguses salasigarette üle piiri tahtsid tuua. Naised olid suitsupakid peitnud selleks spetsiaalselt õmmeldud riide sisse, mis tavaliselt tähendab üleriiete alla õmmeldud suurt taskut.

Eesti kui transiitmaa

Teisel jõulupühal, 26. detsembril raputas kogu Eestit ning eeskätt Võrumaad kuuldus, et kaheksa illegaalselt piiri ületanud vietnamlast ja neli armeenlast on külaelanike abiga Miikse külas kinni peetud. Meremäe vallas asuv pisike küla asub logistiliselt väga omapärases kohas – ühele poole jääb Koidula piiripunkt, teisele poole Luhamaa piiripunkt.

„Eks see illegaalne piiriületamine ole siinkandis tavaline,” sõnab Miikse küla elanik Aavo veidi skeptiliselt Võrumaa Teataja küsimuse peale, kas tema midagi armeenlastest ja vietnamlastest kuulis või nägi. „Mina otseselt midagi näinud ei ole, aga tean küll, et neid ülejooksikuid siin ikka liigub. Aga eks nad saadakse kätte ka,” lisab ta.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiriturvalisuse talituse juht Toivo Liider leiab, et piiriäärsete külaelanike valvsus ja koostöö on igati tänuväärsed: „Nii saame koos anda kõik oma panuse oma riigi hüvanguks ja turvalisuseks.”

Aleksander Ljubajev sõnab, et kõnealused aasialased (eelnimetatud vietnamlased ja armeenlased) tahtsid tulla Euroopa Liitu lootuses saada parema elu peale. „Ilmselt olid nad teel kõrgemate sotsiaaltoetustega riikidesse, näiteks Norra või Soome,” sõnab ta ning lisab, et Eesti näol on tegu transiitriigiga ja reeglina illegaalsed piiriületajad siia pidama ei jää. Samuti ütleb ta, et kui mõned aastad oli transiitmaa rollis Ukraina või Valgevene, siis sealne tugevdatud valve sundiski jooksikuid otsima muid võimalusi Euroopasse pääsemiseks. „Illegaalne immigratsioon ongi dünaamiline, mis sõltub väga paljudest teguritest,” ütleb Ljubajev.

„Vietnamlastega kontakti saada oli raske, sest nendega sai suhelda vaid tõlgi vahendusel,” lausub Ljubajev.

Mõned päevad enne jõule samuti illegaalselt piiri ületanud ning Meremäe külas tabatud venelane ja leedukas olid aga piirivalve andmete kohaselt teel Norrasse.

Nii Eesti kui Vene turistide uus Meka

Kui varasemalt võis arvata, et eestlased käivad hoogsalt Venemaale odavat kaupa ostmas, ent idanaabrid meile eriti külla ei kipu, siis piirivalve aastalõpu statistika lükkab selle müüdi hooga kummuli. Selle kohaselt oli möödunud aastal kuumim päev 30. detsember, mil riiki sisenes Luhamaa piiripunkti kaudu 1006 mootorsõidukit, lisaks sellele 15 bussi. See on 148 sõiduki võrra rohkem kui eelmisel aastal. Koidula piiripunkti samad näitajad on vastavalt 802 (pluss viis bussi), mis on kokku 158 üksuse võrra enam kui eelmisel aastal.

Toivo Liider usub, et põhjus võib olla selles, et Venemaa kodanikud on enda jaoks avastanud Eesti: „Me oleme naabrid, ilmselt nad (venelased – toim) leiavad, et meie riigis pakutavad teenused ja hinnad on neile sobivad. Samuti mängib olulist rolli keskkonnavahetus.” Liider toob välja ka selle, et mugava äraolemise jaoks ei pea sõitma kaugele Põhja-Eestisse, mõnusalt saab puhata ka lõunas. „Meil on siin palju võimalusi puhkamiseks – näiteks Värska sanatoorium,” arvab ta.

Lõpetuseks paneb Toivo Liider kõigile piiriületajatele südamele, et sujuva ning efektiivse piiriületuse toimumiseks on kindlasti tarvis kontrollida üle reisidokumendid (pidades eeskätt silmas nende kehtivust), samuti peab transpordivahendiga piiri ületades kaasas olema sõiduki omandi- ja kasutusõigust tõendavad dokumendid.