Riigikogulane vastab päikeseenergia kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Võrumaa mehe Viido Polikarpuse eestvõttel Kurenurmele rajatava päikesepargiga seoses tekkis meil küsimus, kas ka Kagu-Eesti riigikogulased on asjast kuulnud ja millise seisukoha nad on päikeseenergia suhtes kujundanud.

Küsisime: teaduslike arvutuste järgi on Eestis päikest rohkem kui näiteks Saksamaal või Poolas, kuid erinevalt nendest riikidest meil seda ei kasutata – milline on teie seisukoht: kas Eestis tuleks päikeseenergia kasutusele võtta ja seda ka riiklikult toetada ning miks?

Valdo Randpere (Reformierakond): Kindlasti tuleks Eestis kasutada alternatiivseid energiaallikaid, aga ma ei oska küll kuidagimoodi argumenteerida just päikeseenergia poolt või vastu.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Raske on sellele küsimusele otsest vastust anda, sest ei tea investeeringu suurust ja ka seda, kui pikk on investeeringu tagasiteenimise aeg. Samas – kui tuuleenergiat toetatakse, siis mina küll ei näe vahet, miks ei võiks teatud tingimustel ka päikeseenergiat toetada. Otsuse tegemiseks oleks vaja teada vähemalt ühe aasta jooksul toodetud energia hulka, mis on saadud päikesepatareide kasutamisel.

Rein Randver (SDE): Energia ja selle kättesaadavus tulevikus on saanud igapäevaseks teemaks. Arutelud toimuvad energia piisavuse ja alternatiivide otsimise üle ning hindade üle. Euroopas on paljud riigid jõuliselt toetamas energiatootmise paljusust. Meie laiuskraadil on päikesepaistelisi päevi ja tunde piisavalt, et kasutada päikeseenergiat vee soojendamiseks, kütteks ja elektrienergia tootmiseks. Tegelikkuses näeme meil majade katustel päikesepaneele. Tõsi, neid on vähe. Praegu toodetakse meil ekspordiks päikeseenergia seadmeid. Heaks näiteks ja kogemuseks päikeseenergia kasutamisel on Võrumaale Sõmerpalu valda ehitatav päikesekiirgusest elektrit tootev jaam. Olen seisukohal, et Eesti taastuvenergia toetussüsteemi peaks kindlalt kuuluma päikeseenergiaga seonduvad investeeringud.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Kahjuks on mul selle teema kohta vähe informatsiooni. Kui päikeseenergia kasutuselevõtmine Eestis on põhjendatult kasulik ja muudab meie energia hinna natukenegi odavamaks, siis loomulikult tuleb seda hakata ka meil kasutama. Sel juhul on Kurenurmele päikesepargi loomine igati tervitatav idee. Olen näinud ka Kesk-Euroopas päris palju päikesepaneele majade katustel, järelikult on see kasulik. Olen kuulnud, et Euroopa riigid (sh Saksamaa) toetavad vägagi tugevalt alternatiivseid energia tootmise viise. Ka Eestis peaks toetusvõimalusi ja vajadusi analüüsima.

Heimar Lenk (Keskerakond): Muidugi tuleks päikeseenergia kogumisega rohkem tegelda. Energiakriis üha süveneb ja ega neid uusi allikaid nii väga palju avastatud pole. Esialgu tundub, et perspektiivsem oleks päikeselt, tuulelt või merelainetelt saadav energia. Ent kõigi nende ühine viga on selles, et selle energia kättesaamine kujuneb väga kalliks. Fotoelementidel töötavad päikesepatareid on lisaks veel ka õrnad, kardavad niiskust jne. Sellegipoolest on neil suur perspektiiv, sest päikeseenergia hulk on tohutu – inimene peab leidma tee, kuidas seda lihtsalt ja võimalikult odavalt kätte saada. Praegu on maailma statistika selline, et seoses patareide hinna langemisega kasvab päikeseenergia kasutamine iga aastaga tervelt kaks korda.

Eestis on päikesepatareisid edukalt rakendatud, kuid massilist kasutamist veel pole. Riik peaks kindlasti seda ala rahaliselt toetama, kuid ma kardan, et kogu see toetus langeb maksumaksja õlgadele üsna raske koormana. Vaadakem meie praeguseid elektriarveid, kus tuuleenergia toetuseks läheb märkimisväärne osa. Kui samamoodi hakkame ka päikese eest maksma, läheb asi juba liiga kalliks. Kui keegi soovib oma kodukatusele mõne päikesepatareide bloki üles seada, siis soovitan soojalt osta Hiina omad. Need on odavamad ja kvaliteedilt head, sest Hiina on hetkel nende patareide suurim tootja maailmas.

Urmas Klaas (Reformierakond): Päris õige ei ole väide, et meil päikeseenergiat ei kasutata. Mõningaid näiteid on, kuid selge on, et see teema meil väga levinud ei ole. Mina usaldaksin selles osas energeetikateadlasi ja kuulaks kõigepealt ära nende arvamuse. Kui analüüsid näitavad, et selle teemaga tasub kõiki asjaolusid arvestades edasi tegutseda, siis tegutseme.

Inara Luigas (Keskerakond): Pole saladus, et tänapäeval panustatakse üha rohkem taastuvatele energialiikidele. Päike on üks nendest. Lõunapoolsetes riikides, kus päikesepaistet rohkem ning sellest saadavat energiat võimalik laialdasemalt akumuleerida ja kasutada, tegeldakse juba mitte niivõrd teemaga, kas kasutada ja kuidas, vaid sellega, millised on maksimaal-sed kasutamise võimalused ning millised on viimased tootearendustrendid. Eestil tuleb selles sektoris ka sammu pidada ja mitte karta päikeseenergia kasutuselevõttu. On ju seda võimalik elektri- ja soojusenergiaks muuta. Kellel on rahalisi ressursse, juba investeerivadki päikeseenergiasse. Kuna aga investeering tasub ennast pikkamööda, peab arvestama, et esmane investeering on suur, seega paljudele mitte taskukohane. Riik võiks rohkem toetada päikeseenergia kasutuselevõttu, sest see annaks leevendust meie riigi „kulla” – põlevkivi – raiskamisele, tagaks meie väärtusliku ressursi säästlikuma ja tulemuslikuma kasutuse.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Praegu ei kasutata Eestis päikeseenergiat laialdaselt selle kalliduse tõttu. Aga tehnoloogia areneb jõudsalt ja päikesepaneelide hinnad alanevad kiiresti. Kui päikeseenergia hind muutub konkurentsivõimeliseks, siis ilmselt ka kasutus suureneb. Samas ei näe ma ühtegi põhjust, miks päikeseenergiat peaks kuidagi eriliselt toetama. Toetus peaks olema kõigile taastuvenergiatele (sh päikeseenergiale) sarnane.

Ülo Tulik (IRL): Alates 30. aprillist saab hakata taotlema toetust lisaks eramute rekonstrueerimisele ka päikeseenergeetika väikelahenduste kasutuselevõtmiseks. Seega on riigipoolne toetus olemas.

Eesti elektriturg on peagi täies mahus avatud ja ka päikeseenergiast elektri tootmine on turule teretulnud, kui see mingis vormis konkurentsivõimeline on. Riigi poolt taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise toetamine peab toimuma tarbijate jaoks võimalikult vähekoormaval viisil. Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2020 taastuvenergia osakaaluks lõpptarbimises 25 protsenti. 2011. aastal oli taastuvenergia osakaaluks lõpptarbimises saavutatud juba 23 protsenti, mistõttu on ilmne, et suudame seatud eesmärgi täita. Probleem on pigem selles, et tootjatele makstavad toetused on võetud eesmärgi valguses ebaproportsionaalselt suured ja tarbijatele liiga kulukad. Seetõttu on majandusministeerium pakkunud välja eelnõu, millega viiakse toetused mõistlikule tasemele.

Mis puudutab väidet, et Eestis on sama palju või rohkem päikest kui Saksamaal, siis see on selles mõttes irrelevantne, et Saksamaal on päikeeseenergia kasutamist ulatuslikult subsideeritud. On ka teisi riike, kes seda teinud on, näiteks Hispaania, ja kes on seeläbi tahtnud toetada päikeseenergia seadmeid tootva tööstuse arengut. On aga ilmselge, et üks asi ei saa samal ajal olla tasuv ja toetust vajav. Seega – meil võib ju sama palju päikest olla kui Saksamaal, ent ei seal ega ka siin ei tasu selle kasutamine elektri tootmiseks end praeguse tehnoloogia juures majanduslikult ära.

Kalvi Kõva (SDE): Päikeseenergia kasutuselevõtt on kindlasti perspektiivne, eriti taastumatute energiakandjate hinna pideva suurenemise valguses. Tarbevee soojendamiseks eriti suveperioodil on päikeseenergial suur potentsiaal, mida võin kinnitada aastaid tagasi Rõuge spordisaali katusele paigaldatud päikesepatarei valguses. Riigi toetus päikeseenergia süsteemide rajamiseks läbi keskkonnainvesteeringu keskuse peaks loomulikult olema kordades suurem kui praegu jagatavad vahendid.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.