RIIGIEKSAMITE EEL • 20. jaanuariks peavad gümnaasiumi abituriendid otsustama, millistes ainetes teha lõpu- ja riigieksamid. Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad 12. klassi õpilased viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Praegu kehtiva süsteemi järgi on kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik eesti keele riigieksam, ülejäänud eksamite osas jääb valik aga õpilaste endi õlule.

Uurisime Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpetajatelt, millised on nende soovitused valiku tegemiseks. Arutelust ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kaja Kenki, inglise keele õpetaja Eve Unti ning matemaatikaõpetaja Annika Paltsepaga selgusid kuus soovitust abiturientidele eksamite valimiseks.

1. Loomulikult tuleks valik teha eelkõige sellest lähtuvalt, mida õpilane soovib edasi teha. Enne eksamitele registreerumist tuleks kindlasti üle vaadata, milliseid eksameid huvipakkuvatele erialadele sisse saamiseks nõutakse.

2.    Igal õpilasel võiks olla vähemalt kaks plaani – plaan A ja B. Üks suund võiks olla akadeemiline ja teine rakenduslik. Rakendusliku suuna valimist ei tasu karta nii õpilastel kui ka nende vanematel, seda enam, et magistrantuuriski on võimalik midagi akadeemilisemat juurde õppida.

3. Eriala valimisel tuleks kindlasti üle vaadata selle õppekava, veendumaks, et nimetuse taga peituv kattub gümnaasiumilõpetaja ootustega. Vastasel juhul võib juhtuda, et kõlava nimetusega erialas õpetatakse aineid, mis õpilasele ei meeldi ega sobi.

4. Eksamivaliku tegemine peaks lähtuma õpilase soovidest ja vajadustest, mitte vanemate, sugulaste või tuttavate survest. Enda tehtud eesmärgid on kõige paremad motiveerijad.

5. Maailmalõpp pole ka olukord, kus eriala nõuab eksamit, mille aines ei ole gümnaasiumilõpetaja hinded eriti head. Mõnikord saab häid hindeid ka kohusetundlikult tehtud kodutöödega, aga riigieksamil on kõige olulisem loogiline mõtlemine ja seoste loomine.

6. Siiski, enne lõplikku valikut tuleks põhjalikult mõelda, kas eksamiteni jäänud kuudega jõuab kaotatud aega tasa teha. Riigieksamid põhinevad kolme aasta materjalil. Need, kes tunnevad, et nad ei ole gümnaasiumis oldud aja jooksul piisavalt tööd teinud, ei pruugi suuta enam seda, mis kunagi õppimata jäi, nii lühikese aja jooksul selgeks saada. Abiturientide ees on raske valik – kas teha eksamit, kus on oht läbi kukkuda ja sellepärast gümnaasiumilõpetamine edasi lükata, või valida mõni sobivam eksam ja muuta sellest tulenevalt ka tulevikuplaane. Juba valitud eksamid muutuvad gümnaasiumilõpetajatele kohustuslikuks ja nende edukalt sooritamine on lõputunnistuse eelduseks.

Neil, kel valik juba tehtud, soovitavad õpetajad säilitada rahu, usaldada oma õpetajat ning analüüsida oma nõrkasid ja tugevaid külgi. Nii on kergem otsustada, millest eksamiteks valmistumisel alustada.