Päästeameti ühtses päästevõrgustikus on kahel vabatahtlikul päästjal tuvastatud koroonaviirus ja nad viibivad kodusel ravil. Diagnoosid kinnitati märtsi alguses. Enne haigussümptomite ilmnemist ei viibinud nad päästekomandos ega puutunud kokku ühegi kolleegi ega abivajajaga, mistõttu jõudis ka info COVID-19 nakatumisest Päästeametisse viivitusega.

Päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelti sõnul oli aja küsimus, millal esimesed juhtumid lähiajal ka Päästeametit puudutavad. „Ühtsesse päästevõrgustikku kuulub ligi 4000 inimest, meie inimesed katavad tervet Eestit, mistõttu oleme põhjalikult valmistunud nakkusega toimetulekuks. Eesti elanike ohutuse ja turvalisuse tagamises me igal juhul järeleandmisi ei tee,“ sõnas Anvelt. Ta lisas, et kuna päästjad töötavad vahetustega, on alati olemas vaba päästereserv.

„Oleme palunud kõikidel oma töötajatel ning vabatahtlikel päästjatel jälgida oma tervist ning palaviku, köha või muude külmetushaigustele omaste sümptomite ilmnedes koju jääda ning hoiduda lähikontaktist teistega. Sama kehtib nendele, kes on hiljuti naasnud välisreisilt või puutunud kokku koroonaviiruse kandjaga,“ lisas Anvelt.

Eriolukorra ajaks peatas Päästeamet kodunõustamised, ohutusjärelevalve inspektorite planeeritud vastuvõtud ning kontrollid ja ekskursioonid ning väliskülaliste vastuvõtu Päästeameti hoonetes. Kõik töötajad, kelle töö seda võimaldab, on suunatud kaugtööle. Muus osas jätkub Päästeameti igapäevane töö ühiskonnas ohutuse tagamisel: pääste- ning demineerimisteenus, samuti ohutusjärelevalves ehitusvaldkonnale ohutusalase nõu andmine ning järelevalve teenused.

Eriolukorra kehtestamisega moodustati Päästeametis riiklik staap ning neli regionaalset staapi, mis vastutavad Päästeameti töökorralduse eest eriolukorra ajal ning toetavad kriisi reguleerimisel kohalikke omavalitsusi, seda muuhulgas läbi regionaalsete kriisikomisjonide. Kohalike omavalitsuse veelgi paremaks abistamiseks määras eriolukorra juht piirkondlikeks eriolukorra tööde juhtideks Päästeameti päästekeskuste juhid ning lisaks eraldi tööde juhi Saaremaale. Eriolukorra tööde juhi kõige tähtsamaks ülesandeks on kohaliku omavalitsuse toetamine ning ühes infos hoidmine, regiooni murede kaardistamine ning nende lahendamine.